"teadmiseteooria", "tedmusteooria" ja "episteemika". Uusajal on epistemoloogia olnud filosoofia domineerivamaid valdkondi. 2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise määrast"? Skeptikud ütlevad, et me teame väga vähe; igatahes palju vähem sellest, mida arvame end teadvat. Äärmuslikud skeptikud väidavad, et me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). Skaala teises otsas on mitemesugused realitid, kes väidavad, et me teame kaunis palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus
Inimeste fustratsioonitaluvus on erinev. See sõltub kohanemisvõimest, oskusest oma elamustega toime tulla ja sotsiaalsest aktiivsusest. Ärevus- ähmane ebameeldivustunne. Psühholoogias eristatakse kognitiivset ärevust, mida iseloomustab teatud mure või sisemine rahutus, ning somaatilist ärevust, millele on tunnuslikud niisugused kehalise ebamugavuse ilmingud nagu lihaspinge, motoorne rahutus, peavalu, südamekloppimine. Ärevust võivad põhjustada mitemesugused tegusid: kas tõenäolised või kujutletavad ebameeldivused, ootamatused, elukorralduse järsud muutused jne. Stress- organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. 4.5 Emotsioonide väljendumine Oma olemuse poolest jagunevad emotsioonide avaldumisnähtused näoväljendusteks ja zestideks ning psühhofüsioloogilisteks reaktsioonideks. Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused
annaabi.ee 
