Krabiämblikeks kutsutakse neid, sest nende esimesed kaks paari jalgu hoiavad kaugemale kui järgmised ja annavad neile ka krabilaadse välimuse. Mõnel pool on nad tuntud ka kui lilleämblikud, kuna neid leiab peamiselt lilledelt oma saaki varitsemas. Sugukonna emane isend on üldiselt suurem kui isane ning krabiämbliklaste pikkus kõigub 2,5 mm-st kuni 1cm-ni. Isendite värvus on väga kõikuv – võib kohata päris heledaid, valkjas- või kollakasrohelisi (nt Misumena) kui ka tumedaid – hallikas – kuni punakaspruune (Xysticus) isendeid. Emasloomad on harilikult heledama värvusega. Emased krabiämblikud peavad munade kasvatamiseks sööma päris palju. Isased söövad aga märgatavalt vähem ja rändavad ringi. Sellest ilmselt ka põhjus, miks emased on suuremad kui isased. Pärast paaritumist koob emane munade ümber võrguniitidest koti ning jääb mune valvama, kuid sureb enne kui pojad munadest kooruvad. Pojad vahetavad küll nahka, kuid
enamasti kuivalembesed röövtoidulised loomad. Liikide arv: 523 Ämblike uurija oli Asta Vilbaste Praegu Mart Meriste, töötab Tallinna Ülikooli Tartu filiaalis Kirjandus: Vilbaste A., 1969. Eesti ämblikud I. Tallinn Vilbaste A., 1987. Eesti ämblikud (Aranei). Annoteeritud nimestik. Tallinn Esindajad: võrkurlased ristämblik Araneus diadematus, vesiämbliklased vesiämblik Argyroneta aquatica, hiidämbliklased hiidämblik Dolomedes fimbriatus, krabiämbliklased krabiämblik Misumena vatia, hüpikämbliklased. Selts: Ebaskorpionilised Pseudoscorpiones Väikesed, 5-8 mm pikkused välimuselt skorpione meenutavad ämblikulaadsed. Erinevalt skorpionidest puudub neil peenike tagakeha. Elavad kõdus ja toituvad väikestest loomakestest. Majades mõnikord raamatuscorpion Chelifer cancroides. Selts: Koibikulised (Opiliones) Lühikese ovaalse keha ja väga pikkade jalgadega ämblikulaadsed. Pikkade jalgade sirutamine toimub hüdrostaatiliselt
annaabi.ee 
