hulka, kes selle tema loomingulisest prandist vlja lugesid. Nii vis ta astuda juba sammukese kaugemale. Tnapeval on nende kahe kirjaniku loomingu liitmisel ja tiendamisel jutud veelgi kaugeleulatuvamate jreldusteni, mis on ka juba ilukirjanduses jdvustatud, aga inimteadus pole veel arenenud ideaalse tasemeni ja seetttu pole veel jutud nii kaugele, et neid uusi kirjanduslikke saavutusi teadvustada ja propageerida rahva hulgas. Ka seda on Tammsaare ette ninud, milles seisnebki veel ks tee nne mistmisele. Kirjandusteadus teeb meie ajastul aga kik ka kige varjatumate vimaluste ra kasutamiseks. Seda nimetatakse progressiks. Juba meie esivanemad tegid jupingutusi ideaalideni judmiseks. Meil on juba olemas oma arengukavad, kuid need on tulevikku planeerinud endisega samavrse koha Tammsaare loomingule, mis ikka veel ei saavuta haripunkti. Lpuks tuleb veel lhidalt selgitada, mis on siiski nn - mitte selleks, et anda piisavat seletust, vaid selleks, et nidata, et suur kirjanik pole
füsiline kontakt on üks suhtlusvahenditest ja see on arendamiseks vajalik. (ka koolis oleks tgelt, aga seadused väga ei luba tänapäeval üldse). Kaheotsaga nooled tähendabvad seotust!! 2 LOENG: Peame eristama vahendidt ja selle kasutamist ehk keelt ja kõnet! Üks asi on oskus teksti/lauset moodustada, aga sedda on tarvis meil suhtlemiseks, Milles seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt formaalselt, (nt lauseliikmed jne) agga kui palju see mistmisele kaasa aitab? Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks! I. Stserba ei piisa formaalsest grammatikast, Kõne mehhanism e mis meil peas toimub, Ja olemasolevate teksite (materjali) analüüs. Ekperimentide seas kasutas nt Verifitseerimist enesekontrolli eeldus on see - Stserbal oli olulisel kohal. Meil on vaja
annaabi.ee 
