1906 valiti uus linnapea Lender, kes lubas jätkaata eelmise linnapea tööd ning pöörata eriti tähelepanu linna alevite huvidele ja hädadele. Ajajärgus 1906-1913 asuti tähtsate küsimuste juurde, millest suhteliselt palju viidi lõpule ning kutsuti ellu kogukonnaelus tähtsat osa etendavaid uuendusi. Nt planeerimiskava väljatöötamine. Kuid rida tähtsaid kavu ei saadud teostada, sest valitus oli vastu. Tuli tõsta ka linna rahanduselist jõudu, missusguseid sihte seati, saab lugeda J.poska kõnest. Nimelt peab olema kindel kava. Peaks suurendama linna kaubanduslikkude ettevõtete arvu. Taotleda tulusid linna maa hinna tõsust. Need sihtjooned tuli kõrvale jätta. Tallinnas hakkas teravnema korterikriis ning linnaomavalitsuse tähtsaimaks ülesandeks muutus ehitustegevuse elustamine ja toetamine. 1917 aastal valitud volikogus oli 14 rühmitust ja parteid. Suuremat osa
ära andma. Järgnevatel rasketel aastatel hakkas noor Astrid Ericsson võitlema selle eest, et saaks lapse oma hoolde võtta. Laps sai nimeks Lars. Samal ajal jätkas Astrid õpinguid BarLockis. Kuid nüüd oli saanud terve tema elu keskmeks laps, kellest ta pidi lahus elama. Astrid lõpetas kooli, hankis töökoha ja püüdis leida väljapääsu, kuidas Lasse enda juurde tuua. Ta leidis endale erasekretäri töökoha Stockholmi ühes väikefirma kontoris. Hiljem on kirjanik kirjeldanud, missusguseid koerustükke kontoris vahel tehti. Oma raamatus ametnik Katist ta just neid kirjeldaski. Kontoris ei teadnud keegi, kui raske oli tegelikult Astrid Ericssoni elu. Lasse oli tal koguaeg mõtetes ja niipea kui ta sai raha pileti jaoks, sõitis ta Kopenhaagenisse. Hiljem töötas Astrid Kuningliku Autoklubi kogumiku abitoimetaja kohal, ja kui kogumik sai 1928, aasta kevadel valmis, soovitas Torsten Lindfors tal taotleda autoklubis uue koha. Tolle asutuse juhataja oli Sture Lindgren.
annaabi.ee 
