ning aitab saavutada liikmesriikide vahelist üksmeelt. Alliansi igapäevase töö juhtimisel on tal toeks rahvusvaheline staap, mis koosneb kõigist NATO riikidest pärit ekspertidest ja ametnikest. 6 NATO-l ei ole oma iseseisvaid relvajõude. Enamik NATO kasutuses olevaid relvajõude on täieliku rahvusliku juhtimise all, kuni liikmesriigid annavad neie ülesandeid, mis ulatuvad kollektiivsest kaitsest uute missioonideni, nagu rahuvalve ja rahutagamine. NATO poliitiliste ja sõjaliste struktuuride roll on tagada ühtne sõjaline planeerimine, et rahvuslikud relvajõud saaksid neid ülesandeid täita. Samuti peavad NATO struktuurid tagama korraldusliku poole, mis on vajalik relvajõudude ühtseks juhtimiseks, koolituseks ja õppusteks. NATO on aktiivne ka humanitaarabi koordineerijana 1999. aastal avas allianss Euro-Atlandi katastroofidele reageerimise koordinatsioonikeskuse (EADRCC Euro-Atlantic Disaster
Alliansi igapäevase töö juures toetab teda rahvusvaheline personal. 1 Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partnerriikidele. 2002, lk 4- 8 . 7 NATO-l puuduvad iseseisvad relvajõud. Enamik NATO käsutuses olevaid relvajõude on täieliku rahvusliku juhtimise all kuni nad määratakse liikmesriikide poolt täitma ülesandeid, mis ulatuvad kollektiivsest kaitsest uute missioonideni nagu rahuvalve ja rahu tagamine. Poliitiliste- ja sõjaliste struktuuride roll on tagada poliitilised volitused ja ühtne sõjaline planeerimine, mis on vajalikud, et rahvuslikud relvajõud saaksid neid ülesandeid täita. NATO struktuurid peavad tagama ka korraldusliku poole, mis on vajalik relvajõudude ühtseks juhtimiseks, koolituseks ja õppusteks. 1 NATO-l ei ole võimu teiste liikmesriikide üle ega volitust kedagi sundida midagi tegema.