Loomulikult ei saa kõike andestada . On tegusid , millest ei saa mööda vaadata ja mida ei saa andestada . Hoopis kolmas teema on heategevus . Paljud peavad heategevuseks seda , kui antakse ära need asjad , mida endal enam vaja pole . See ei ole heategevus , see on annetamine . Heategevus on see , kui sa annad ära mõne sellise asja , mida sa ise saad veel kasutada , aga sa elad ilma selleta ning annad selle inimesele , kellel on seda rohkem vaja . Heategevus ei ole missidele traditsionaalsed suured lubadused ja väiksed teod , see ei ole popstaaride annetused , et kuulsust ja mainet juurde saada ja see ei ole rikkurite pillutud raha . Heategevus on minu jaoks rohkem see , kui keegi tuleb ja annab ära mõne endale väga vajaliku asja. Hingele mõjub see rohkem , kui suur patakas raha , mida on andjal niigi üleliia . Aidakem teisi , sest kunagi ei või teda , millal oled sa ise abivajaja rollis .
Jahilo, Margit Kuusk ja Jaanika Terasmaa leidnud sobivad materjalid taaskasutuskeskusest, mõjusid Anu Lensmenti juhendamisel valminud ja hoolikalt läbi mõeldud aksessuaaride abil meeldivaks tervikuks liidetud üksikmudelid ühtaegu nii retrolikult kui ka kaasaegselt. Töökohta vahetati harva. 1971. aasta seisuga töötas Tallinna Moemajas kokku 243 inimest. Ajaloo murdepunkti sattunud ettevõtte luigelauluks jäid kostüümid ministri- ja saadikuprouadele ning iseseisva Eesti esimestele missidele, sinimustvalge all esineti esmakordselt 1989. aastal Sveitsis. Kõik toimus liigagi kiiresti ja pöördumatult ning üleliidulistes alluvussuhetes Tallinna Moemaja jäi kapitalismile lihtsalt jalgu.Võlakoorma kasvades lõpetas ilmumise ajavahemikus 1958 1992 hiigeltiraaziga põhikasumit toonud moeajakiri Siluett (kokku 34 aastakäiku), viimane ja varasematest tunduvalt tagasihoidlikum moedemonstratsioon toimus 1993. aasta kevadel. Kommertsliku ajastu
Priimuste üle isegi naerdakse. Hinnatakse õpetaja sõbralikkust ja suhtlemisoskust. Maskuliinsus ja feminiinsus tööl. Maskuliinses kultuuris elatakse tööle. Kultuur soosib töönarkomaane. Eeldatakse, et mees teeb karjääri. On rohkesti auahneid naisi, kes innustavad oma mehi ja lapsi või pürivad ise kõrgetele ametikohtadele. Töökonfliktid lahendatakse võitluses, kompro- missidele ei minda. Feminiinses kultuuris tehakse tööd selleks, et elada. Karjäärile võivad olla orienteeritud nii mehed kui ka naised, aga võivad seda ka mitte olla. Naiste ametialasele tõusule suurt vastuseisu pole, kuid auahneid naisi, kes kõrgetele kohtadele pürgida tahaksid, on suhteliselt vähe. Seepärast ei ole feminiinsetes ühiskondades juhtivatel kohtadel oluliselt rohkem naisi kui maskuliinsetes ühiskondades