See om teine peateos ooperi ,,Peter Grimes" kõrval. Teos on sõja vastase sõnumiga. ,,Sõjareekviem" on suure esitus koosseisuga oratoriaalne suuroopus, kus esitajad (3 solisti, kammerorkester, sega- ja poistekoor, orel) paigutatakse 3ele eri tasandile saali erinevatesse osadesse. Solistid laulavad tekste, mis kirjeldavad sõjakoledusi. Teisel tasandil lauldakse ladina keelseid reekviemitekste. Kolmandal tasandil laulab poistekoor ladina keeles missatekste, mis kirjeldab pääsemislootust + orel . Helilooja eesmärk polnud sõjaõuduste kirjeldamine, vaid nende eest hoiatamine. Lugu on alguses tasasem ja hiljem läheb aeglaselt tormiliseks ja pööraseks. Lugu on sünge ja draagiline aga ka natuke müstilise aga samas hirmuäratava kõlaga. ,,Lindude ärkamine" on Messiaeni teos, kus avaldub tema panteistlik maailmavaade. Kasutatud on klaverit ja suurt sümfooniaorkestrit. ,,Tegelasteks" on 39 Euroopas esinevat lindu, kelle laulule
Nõrga klusiili hääldus sõna keskel ja lõpus tugevam. Lõpu- ja sisekadu on toimunud. Genitiivi lõpp osaliselt säilinud. Kaasaütlev tekkimas. Imperatiiv juba t-lõputa. Eitussõna esineb kirdemurde kujul. On olemas ma-liitelised tegevusnimed. 1525 I eestikeelne mittesäilinud raamat pole säilinud, aga selle kohta on hävitamise märge Lübecki toomdekaani raamatus. Schleswigi arhiivi andmeil arestis Lübecki raad 1525 vaadi, sisaldades luterlikke raamatuid ja eesti, läti, liivi k missatekste (Lutheri kristliku jumalateenistuse läbiviimise juhised?), mida taheti Riiga saata. Annus arvas, et tegu võis olla tartukeelsete tekstidega, mille tõlkija võis olla Witte, kes hiljem tõlkis tartu keelde Lutheri katekismuse. 1535 I eestikeelne säilinud raamat - Wanradti ja Koelli luterlik katekismus. Raamatu kirjutaja oli Niguliste kiriku jutlustaja Wanradt, tõlkija Pühavaimu kiriku jutlustaja Koell. Säilinud on 11 katkendlikku lehte, mille avastas Eestimaa
annaabi.ee 
