KATOLIKU JA ANGLIKAANI KIRIKU ARMULAUATEOLOOGIA VÕRDLUS Õppejõud: dr Heigo Ritsbek Tallinn 2010 Katoliku ja anglikaani kiriku armulauateoloogias on nii sarnasusi kui ka olulisi erinevusi. Kui allikad, mille katoliku kiriku armulauateoloogia kohta leidsin, räägivad vähe selle arengust, siis anglikaani kirikut puudutavates allikates olid erinevad suunad välja toodud (peamiselt selles osas, mis puudutab Kristuse kohalolu armulauas ning missaohvri küsimust). Armulauast Katoliku Kiriku Eestis kodulehelt armulauaõpetuse osa lugedes jäi selgelt silma, kuivõrd tähtis on armulaud ja kuivõrd suureks tunnistatakse selle väge: ,,Armulaua vastuvõtmisega saab täielikuks meie pühendamine müsteeriumitesse Kristuse ihu täielike liikmetena. On ju kõik teised sakramendid ja kiriku apostellikud teenimisametid seotud armulauaga ja sellele suunatud. Nagu on sõnastatud Dogmaatilises
Paavst oli astunud keisri asemele ja temalt midagi küsimata alustanud läbirääkimisi langobardidega, mistõttu loodeti Itaalias palju rohkem temale, kui keisrile. Varasemate Rooma piiskoppidega võrreldes keskendus Gregorius Suur palju rohkem kirjutamisele. Ta kirjutas palju kristlike ametite vastutusest, pastoraalreeglitest vaimulikele. ,,Iga jutlustaja peaks oma hea eluga jätma inimestele maha jalajäljed, kuhu astuda, selle uskus, et puhastustules viibivad hinged võisid vabaneda missaohvri abil. Gregorius soodustas kristlaste hulgas ka reliikviate austamist, pidi ju surnutest ja nende luudest ka midagi kasu olema. Gregorius pani rõhku missa läbiviimise ilule, ja tõenäoliselt oli 6. sajandi lõpul just tema juhtimisel koostatud kõigi liturgiatekstide uus kogu, mis sai aluseks uus-Rooma liturgiale. Gregorius oli tugevalt häiritud iiri munkade poolt frankide territooriumil toimuvast misjonitööst ja kloostrite rajamisest. Aastal 596 otsustas Gregorius saata ühest Rooma
annaabi.ee 
