Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt vabanda siis on suured võimalused eneseteostuseks.Nõrk determinism- ei soovi püsida jäigas vastuolus: kas vabadus või determinism. Tuleb eristada determineeritust ja sundust. Sundus on see, kui oleme sunnitud tegema midagi, mida me ie taha või saa teha. Selleks võib olla ka loodusseadus. Ei usu, et metafüüsika või teadus suudab seletada, mismeie tahtmisi determineerib. Jäik d väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus, me ei saa valida oma tahtmisi, needon ettemääratud, pole ka vabadust. Interminism-maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust. Juhus ja valik võimalikud, inimesel on tahtevabadus. N- on mõtekas rääkida vabadusest, samas nõustud jäiga D kahe esimese teesiga. 21. Neg vabadus- sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus vastandid, inimese vabadus peab võimaldama teha tal enda jaoks ka kahjulikke tegusid
Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi alusel. Õigusakti objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige tema preambulas ka nn printsiipides. Teoloogiline tõlgendamine mõistab mitte niivõrd seda mida õigusakti vastuvõtmise või andmise ajal mõeldi, vaid õigusakti või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki. Praktikas tähendab see, et eitohi vastu võtta või rakendada õigusakte, mismeie PS kohaselt on õlalmainitud põhimõtteid või printsiipe eiravad. 41. RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU TEOSTAMISEST Rahvas on kõrgeima riigivõimu allikas. Sellest tuleneb , et ka kõrgeim riigiorgan on demokraatlikes riikides rahvas, kes organina teatud juhtudes teostab vahetult riigivõimu: Kogu riigi ulatuses: Rahvahääletusega- Rahvaaruteluga Riigipea ja või esindusorgani valimisega Lokaalse haldusjaotuse üksuses:
annaabi.ee 
