T öötas organistina, dirigendina, esines pianistina ja avaldas ajalehes artikleid. Rudolf Tobias oli sil mapaistev s ü mfoonilise muusika looja, polüfooniameister ja suurvor mide autor, kelle muusikalise tegevuse tähtsaim osa oli loo ming. Ta rikastas e e sti muusikat uute zanritega. Loo ming: · Uudne ja julge helikeel · Dramaatilisus ja sügav sisu · Klassikaliste traditsioonide ühendamine isikupärase ütle mislaadiga · vai muliku muusika suur osakaal · polüfooniline väljenduslaad R.Tobiase loo mingusse kuuluvad mitmed esi m esena kirjutatud uued zanrid e esti muusikas: 1. Avamäng ,,Julius Caesar" 2. Vokaalsü mfoonilised suurvor mid · Kantaat ,,Johannes Dramaskusest" · Oratooriumid: ,,Joonase lähetamine" , ,, S ealpool Jordanit" (jäi lõpetamata) 3. Klaverikontserdid 4. Ke elpillikvartetid
oma õuemaalijaks. Teades, et Mantova hertsog ootab Rubensit tagasi Itaaliasse, ning kartuses kaotada nii kuulsat kunstnikku, andis asekuninganna viimasele enneolematud soodustused: Rubens võis elada ja töötada Brüsseli õu¬konnast eemal Antverpenis, olla sõltumatu tsunftist, sai vabaks maksudest ja lausa kuningliku sissetuleku. Vabana kõikidest majandusmuredest, Lõuna-Madalmaade juhtiva kunstnikuna hakkas Rubensist kujunema see oma kunstikreedo ja maali¬mislaadiga titaanlik isiksus, kellena maa¬ilm teda tunneb. Asekuningannalt saadud ülesannete kõrval saabus Rubensile hulganisti telli¬musi ilmalikelt ja katoliiklikelt võimu¬kandjatelt. Tema töökojas töötas õpilaste kõrval nimekaid meistreid: Samet- ehk Lillede Bruegheliks nimetatud Jan Brueghel vanem, maastikumaalijad Jan Wildens ja Lucas van der Uden, natüürmortide meister Frans Snyders ja portretist Anthonis van Dyck. Nii olid
annaabi.ee 
