pingutuste juures üritus kergesti läbi kukkuda, sest kui üks ainult inimene mitmest pingutab ürituse toimimise nimel, siis tahest tahtmata ei saa ta sellega üksi hakkama. Süü ei pruugi olla alati korraldajal vaid tihti ka osalejatel, kes ootavad ürituselt muud ning ei taha selle tõttu osa võtta. Vahest suhtutakse üritustesse eelarvamustega ning selle tõttu otsutatakse kohale üldse mitte minna. Kui ürituse korraldaja ei ole eriti populaarne, siis ei usuta eriti ka tema võimesse miskti huvitavat korraldada. Arvan, et eelnevate põhjuste tõttu ei tahetagi midagi ise korraldada. Lihtsam on mitte millegi eest vastutada, kui hakkada midagi ise korraldama ja läbi kukkuda. Põhjuseks, miks üritustest osa ei võeta võib olla kõige lihtsam ja tavalisem laiskus- viitsimus mitte minna. Siiski suurem osa sellest on tingitud eelarvamustest, milledest eespool juba juttu oli. Arvan, et pealkirjas kajastatavale probleemile otsest lahendust ei ole. See ei aita, kui sundida
On hea võime kui saad sõltumatult hinnata asju. Lisaks väljast mõõtmisele- nt mitmemõõtmelisuse taluvus- kuidas saab eri moodi tõlgendada- 25 Otsinguulatus- mõned inimesed püüavad saada aina rohkem andmeid, ei piirdu üksikute asjadega, see aitab neid nende arvates, teised jälle piirduvad paari kindla faktiga. Kog-käit teooriate eelis- saab paika panna miskti...., miinus, et keskenduvad vaid ühele asjale. *humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (Rogers, Maslow, Kelly)- isiksuse psüh koolkonnad- ei tee eksperimente, ei mõõda jne, vaid püüab isiksust mõista, kogub kogemusi- vahetab kogemusi teistega, lähtuvad inimese kohanemisraskustest jms, püüab siis inimesi aidata jne. *neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadmuste ja ajuprotsesside
annaabi.ee 
