Pärslasi saatis edu ning nad okupeerisid Süüria ja rüüstasid Antiookia linna. Lõpuks oli Justinianus sunnitud sõlmia uuesti Pärsiaga rahu veelgi rohkem Bütansti alandavatel tingimustel. Andami koorem suurenes, kuid Keisrer siiski suutis läbirääkimiste käigus säilitada Bütsantsi idaregioone ning isegi võtis Pärslastelt lubaduse need riigi aladel elevate kristlaste tagakiusamise lõpetada, omapoolse kristliku misjooni Pärsias lõpetamise tingimusel. Paraleelselt pidi Bütsants tõrjuma põhjast ründavai slaavlaseid, kes rüüstasid Konstatinoopoli ümbrusringkonda. Nende sündmustega lõpesidki Justinianus vallutusõjad. Impeeriumi alad küll laienesid märgatavalt, kuid Lääne ja Ida vahelised erinevused olid juba aja möödudes nii võrd suureks kasvanud, et just võidetud alasid peale relvajõu, midagi enam Impeeriumi alluvuses hoida ei suutnud
a. saabus u. 100-meheline ristisõdijate vägi preaguse Riia alla. MEINHARD 1186. a. pühitses Hamburgi-Bremeni piiskop ta piiskopiks ja käskis Liivimaa ristiusustada. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal alus siiski väikesele kristlikule kogudusele. Keskaegsel Liivimaal austai Meinhardi pühakuna. Meinhard suri 1196. BERTHOLD sai peale Meinhardi surma Üksküla piiskopiks. St. uue lehekülje keeramist siinses ajaloos ja misjooni politiseerimise algust. Liivlased umbusaldasid sakslasi ja ei tahtnud Bertholdi piiskopina vastu võtta. Eesti kolme kuninga valduses 1576.a. Poola kuningaks saanud Stefan Batory alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Kuningas võttis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskva alla ei jõuta, kuid sõlmitakse Pihkvamaal vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale.