Paljud eremiidid ei soovinud täielikku üksindust, pealegi leidsid nad, et üheskoos, üksteist toetades, on parem Saatanale vastu panna. IV sajandil hakkasid mõned sellised rühmad endale kõrbesse püsivaid elupaiku rajama. Nõnda tekkisid esimesed kloostrid. Kloostreisse kogunes nii mehi kui ka naisi. Kloostrisse eraldunud mehi hakati kutsuma munkadeks, naisi nunnadeks. Kloostrid kujunesid kiiresti usu- ja kultuurielu tähtsaiks keskusteks. Kreeka katoliku kirik oli agar misjonitegevuses. 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, 988. a. võtsid Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. 1154. a. tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe, mis seisnes selles, et paavst ja patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Edaspidi käsitlesid mõlemad kirikud teineteist usutaganejate ja ketseritena. See oligi põhjuseks, miks neljas ristisõda tehti Konstantinoopoli vallutamiseks. Pärast seda sunniti kreeka kirikut üle võtma
endast Kristuse Ameerikasse rajatud kiriku legitiimset jätku. Sellisena valdab ta kogu tõde ja kõiki vahendeid, mida inimene vajab oma eesmärgi - jumalikustumise - saavutamisel ning väljaspool mormoonikirikut ei ole kellelgi lootust. Seepärast toimetavad mormoonid usinalt ka surnute ristimist, mille tarvis tehakse ulatuslikke genealoogilisi uuringuid. Mormooni usukohustuste hulka kuulub aktiivne osalemine koguduselus, templiriitustel, misjonitegevuses. Ta peab abielluma (taevasse pääsevad vaid perekonnad ja need "pitseeritakse" templis igaveseks), saama palju lapsi (võimaldamaks vaimolenditele inimesekssündi) ja kahtlusteta kuuletuma rangelt hierarhilise kiriku ettekirjutustele. Mormoonikiriku korduvalt ülekirjutatud ametlik ajalugu ja õpetuse ajalooline osa on tekitanud rohkesti poleemikat. Smithi ja temale järgnenud "prohveteid" süüdistatakse sageli
Sai tuntuks eestlaste tähtsaima juhina muistse vabadusvõitluse perioodil. Vjatsko Koknese vürst, kes oli sunnitud ristisõdijate tegevuse tõttu 1208. a. oma vürstkonnast loobuma. Wolquin (Folkvin, Volkewin) Mõõgavendade ordu ordumeister (1209-1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega. Theoderich (Teoderic, Dietrich) tsistertslaste ordu preester, piiskop Meinhardi abiline misjonitegevuses. Toreida vanema Kaupo oletatav ristija ja usuline mõjutaja. 1191. a. püüdis alustada misjonitööd Eestis, kuid pääses vaevu ohverdamisest päikesevarjutuse tõttu. 1196. a. õnnestus Theoderichil paavst Coelestinus III saavutada bulla, milles lubati "pattude andeksandmist kõigile, kes võtavad risti", so. lähevad ristisõtta Liivimaale. 1202. a. asutas ta vaimuliku rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" (Mõõgavendade ordu). 1205. a
annaabi.ee 
