aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Enamik kirikuõpetajaist suhtus vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi rahva religioonile lähemale. Hoolimata sellest, et Eestit hakati süstemaatiliselt kristianiseerima alates 13. sajandi algusest, säilisid vanad uskumused ja tavad kuni 18. sajandi esimese pooleni, mil kohaliku maarahva seas toimus esimene suurem ärkamine kristlikule usule vennastekoguduse (hernhuutlus) liikumise näol. Vennastekogudus oli siin ka esimeseks misjoneerivaks usuliikumiseks. Vennastekoguduse populaarsuse üheks põhjuseks oli kahtlemata nii see, et liikumises rõhutati lihtsat "südameusku" kui ka tõik, et esmakordselt oli põliselanikel võimalus ise korraldada oma usuelu -- kuna vennastekoguduses oli oluliseks palveosadus, siis moodustusid sellised osaduslikud palveringid ka maarahva seas ning keskseteks figuurideks neis said kohalikud talupojad (lugejavennad). Samas tähendas see valitsejate kontrolli nõrgenemist talupoegade
Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liikme. - Protestantlikud/usutunnistuslikud kirikud: protestandid, anglikaanid, vabakogudused. Kokku 585 miljonit protestanti, nelipühilased 600 miljonit. Kõige rohkem kristlasi Euroopas, üle 500 milj, u sama palju Lõuna-Ameerikas. Ilmselt varsti kõige rohkem Aafrikas. Aasias 365 miljonit, Põhja-Ameerikas natuke üle 200 miljoni. Nelipühilaste kõrval kõige kiiremini misjoneerivaks on ikkagi katolikukirik (alged jäävad 16. sajandisse). Õigeusukiriku aluseks on territoorium, idee kohaselt peaks ühe kiriku raames kuuluma sellel territooriumil elavad kõik rahvad, kuid tegelikkuses on esimene pigem ikkagi rahvusprintsiip (venelased misjoneerivad venelasi, bulgaarlased bulgaarlasi jne). Protestantlikud kirikud oluliselt paindlikumad. Asetavad esiplaanile usutunnistuse, sageli ka rahvuse. Kristliku kiriku uurimine Ajaloolisus on alati kaasas käinud
annaabi.ee 
