aasta detsembris. Siis sai ta ülikooli filosoofiadoktoriks, teoloogiadoktori tiitel omistati talle aga alles 1818. aastal. Seega on ilmne, et ennekõike austati teda tema teadusliku tegevuse pärast. Hupel loobub kirikuõpetaja ametist 30. detsember 1804 Oma viimastel pastoriaastatel tegeles Hupel aktiivselt teadustööga, seda ka siis, kui keiser Paul I oli igasuguste teadusseltside töö ametlikult keelanud. Hupelgi pidi oma lugemisseltsi sulgema ja "Neue Nordische Miscellaneeni" väljaandmise lõpetama, kuid jätkas tööd "Topograpische Nachrichteni" täiendamise kallal. Täiendköidet tal välja anda siiski ei õnnestunud, sest tema süber, kirjastaja Hartknoch oli surnud ja tema poeg viis kirjastuse tsensuuri eest Riiast Saksamaale. 1790. aastate lõpul pakuti Hupelile ka Liivimaa kõrgeima kirikuametniku, kindralsuperintendendi kohta, kuid ta otsustas sellest loobuda. 30. detsembril pani ta maha ka
lugemisseltsid, klubid ja kohvikud. Hupeli enda ajakiri Kuigi Balti ajakirjandus oli 18. sajandil üsna ebastabiilne ja mitte eriti mitmekesine, oli Hupel väsimatu ja andis välja kõige pikaajalisemalt regionaalajakirja. Tema ajakirju võib liigitada territorialajakirjade hulka. Territoriaalajakirjad tegelesid peamiselt tegionaalse kultuurilise ja poliitilise probleemistikuga, kuid samaaegselt toonitasid nad oma kuuluust saksa kultuurrahvuse ja "valgustusühiskonna" hulka. "Nordische Miscellaneeni" andis Hupel välja kümme aastat. Ajakirja trükkimine ja levitamine Aajakirja käsikiri rändas läbi Riia Leipzigi ja saabus trükitud kujul tagasi alles pärast raamatumessi. Seetõttu jõudis ajakiri kodumaiste lugejateni küllaltki hilja. Samuti andis Hartknoch ajakirja trükist välja vaid temale soodsal Leipzigi raamatumessi ajal. Saksamaa lugejaid köitis ajakirja juures Venemaa ainestik, mis 18. sajandil pakkus suurt huvi. Ajakiri aga käsitles enamasti baltlasi
annaabi.ee 
