võitles Spartacus veel jõuga ja vägevusega. Viimaks haavati teda tugevalt ning kaheksast pistodast läbistatuna langes Spartacus, kelle viimseks sõnaks oli tema armastatu Valeria nimi. Vaikivas imestuses seisid tema laiba ümber roomlased, kes olid näinud kui kangelaslikult võitles ta algusest lõpuni. Kahe tunni pärast läksid roomlased oma telkidesse ning sünget lahinguvälja vaikust segasid vaid surijate oiged. Siiski liikus surnute vahel keegi. Eksleja osutus Mirzaks, kes otsis üles oma venna, suudeldes teda viimast korda. Siis kuulis ta kedagi hüüdmas tema nime. See õnnetu oli Arotix. Mirza jooksis surija juurde ning ütles talle, et tahab temaga koos surra ja Elüüsiumi minna. Ta võttiski Artorixi vöölt pistoda ning pistis selle endale kindla käega kaela. Mõlemad armastajad surid, olles ühendunud viimses suudluses. Siis jõudsid kaks gladiaatorit surnute juurde ja võtsid kaasa Spartacuse laiba.
Spartacus oli kurb. Ukselt kostis Catiline hääl, mille peale kõik jäid teda silmitsema. Ta oli Spartacust otsinud ning kui ta viimase üles leidis, siis ulatas ta talle kukru, kuna oli kihla vedanud Spartacuse poolt. Spartacuse võit oli talle juurde andnud kümme tuhat sertserti. Catilina surus Spartacuse kätt, Spartacus imestas, et kust Catilina teab salamärke ja mõningaid salasõnu. Sisse astus Rhodopeia, kes hoopis osutus Spartacuse õeks, Mirzaks, kes oli ühe lurjuse orjatariks tehtud. · Rhodopeia/Mirza (lk 45) oli ilus kahekümne aastane neiu, pikk ja sihvakas, elavate ja väljendusrikaste siniste silmadega. Ta oli riietatu sinisesse hõbeääristega kaunistatud tuunikasse. Ta kandis käevõrusid ning ta pea ümber oli köidetud sinine villane pael. Kogu tema välimuse järgi võis taibata, et ta on orjatar. · Trahter (lk 35) - kõrts, jooma- ja söömakoht
annaabi.ee 
