Kuigi viimane emiir löödi Hispaaniast välja 1492, on Alhambra püsinud tänapäevani. Loss koosneb kolmest eraldi osast , mida ühendavad koridorid. Igal sektsioonil, mille moo- dustavad siseõue ümber paiknevad ruumid, oli Nasridide ajal oma otstarve. Esimeses osas, mis kandis nime Mexuaris, tegeles emiir avalike asjadega, kuulas kaebusi ja võttis vastu ministreid. Külaliste ootamispaigaks oli väike, kuid kaunilt kujutatud Cuarto Dorado ehk Kuldne õu. Järgmise sektsiooni moodustab Mirtide õu, mis on 42 meetrit pikk ja 22 meetrit lai. Selle keskel asub piklik bassein, mille liikumatu vesi peegeldab põhjakülje kaaristut. Õhuline sammaskäik basseini kõrval viib niinimetaud Saadikute saali. Selles lossi suurimas saalis asus ka troon ning seintel on araabia-keelne kiri ,,Mina olen palee süda". Puitvõlvidega laed on kaetud tähekujuliste motiividega, mis püüavad luua ettekujutust Koraanis mainitud seitsmest taevast. 2
Alhambra paikneb kiltmaa tipus ning seda on kutsutud "Punaseks linnaks" (al-hamra = punane kants) - peamiselt domineerivate oranzikas-punaste kivide tõttu, millest loss on ehitatud. Koostanud: 32Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Arhitektuur ja sisehoovid pärinevad 14. sajandist: Kompleksi kuuluvad mitmed väiksemad sisehoovid. Mirtide hoov (Court of the Myrtles): pikk tasane peegeldav bassein, mirdihekid pärinevad hilisemast ajast, peale Hispaania vallutust 1492. Lõvide hoov (Court of the Lions): klassikaline chahar-bagh koos nelja aiaosaga, veekanalid, nikerdatud kips, alabastersambad, pronksist purskkaev (nimi Lõvide hoov tuletab meelde lõviskulptuure iidsest Pärsiast), lõvi sümboliseerib toretsevat võimu ja võitu. Patio de Daraxa: kuninglik tuba, rekonstrueeritud 16. saj.
annaabi.ee 
