Eesti Triatloni Liidu liikmesklubisid oli kümme: Tallinnast, Vokast, Kohtla-Järvelt, Viljandist, Tartust ja Pärnust. Eesti Triatloni Liit on erinevaid spordialasid (triatloni, duatloni ja talitriatloni) viljelevate ja arendavate juriidiliste isikute vabatahtlik mittetulunduslik liit. 1988 aastal Oleg Ljadov ja Mart Haruoja käisid esimeste eestlastena Havail täispikal triatlonil. Seni on Eesti triatleetidest sellel unistuste võistlusel käinud veel Rene Meimer, Eduard Mirski, Margus Tamm, Kirill Litovtsenko, Ain-Alar Juhanson ja Rainer Nõlvak. 1989. aastal toimus Maailma Triatloni Ühenduse - ITU Asutamiskongress, kus Eestit esindas Rene Meimer. Eesti on ITU asutajaliige. Kuna NSVLiidus ei tegeletud veel aktiivselt triatloniga, siis juhtus nii, et Eesti esindas ka NSVLiitu. ITU täieõiguslikuks liikmeks võeti Eesti Triatloni Liit alates oktoobrist 1991. Euroopa Triatloni Liidu (ETU) liikmeks sai Eesti Triatloni Liit 1992. aasta jaanuaris.
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
1897 taastas kullastandardi (eesmärgiga tagada raha stabiilsus ja seeläbi tuua riiki välisinvesteeringuid). 1903-1906 Sergei Witte (1849-1915): varasem rahandusminister, eelkäijast oluliselt liberaalsem, 17. oktoobri manifesti üks põhiautor. Tema välisminitrina jätkas Lambsdorff, siseministrina esialgu Plehve. Peale viimase tapmist esseeride poolt 1904 sai siseministriks liberaalne vürst Svjatopolk-Mirski, kes oli keisri käsul andma korralduse rahumeelsete demonstrantide tulistamiseks Peterburis jaanuaris 1905 (,,Verine Pühapäev"). Veebruaris 1905 pandi siseministriks Aleksandr Bulõgin ja oktoobris 1905 Prantsuse-Briti liidu vastane Pjotr Durnovo. Rahandusministriks oli alguses Eduard Pleske, alates 1904 Vladimir Kokovtsov.
annaabi.ee 
