läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Leon Bonnat´ ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas´ Pierre-Auguste Renoiri ja Edouard Manet´ näitustel. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamaru illustraator ja litograafikunstnik, kes jäädvustas 19.sajandi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre´il ja teda kutsuti Montmartre hingeks. 1885 avas Aristide Bruant kabaree Le Mirliton ning Toulouse- Lautrec kavandas lugematuid plakateid, millel torkab silma eelkõige punase salliga Bruant. Tema maalid kujutavad elu Montmartre´i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. Tema maalidel on muuhulgas kujutatud kankaani looja, tantsija Louise Weber. Ta äratas uuesti ellu peaaegu unustatud litograafia. Teda mõjutasid Degas, Paul Gauguin ja Jaapani puulõige. 1890 kavandas ta vastavatud kabaree Moulin Rouge afisi, mis tegi ta hoobilt
Ta käis samuti ka mitmetel tuntud näitustel nagu näiteks Edgar Degas. Toulouse- Lautrec elas täielikult oma kunstile, temast sai postimpressionistlik maalikunstnik, litograafiakunstnik ja juugendstiilis raamatuillustraator. Henri de Toulouse-Lautrec jäädvustas oma teostes 19.sajandi lõpu boheemlaste elu Pariisis. Ta elas Montmartel ja teda kutsuti seetõttu Montmarte hingeks. 1885.aastal kavandas Toulouse-Lautrec lugematuid plakateid Artistide Bruandi avatud kabareele Le Mirliton. 1888.aastast alates hakkas Henri valima motiive, millega ta on tänaseni tuntud: inimesed lõbustuskohtadest, tsirkusest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutasid elu Montmarte'i ja teiste Pariisi bordellide, kabaeede ja teatrite elu, mida at ise tihti külastas. Tema maalidel on kujutatud isegi kankaani looja Louise Weber. Henri de Toluouse-Lautrec äratas taas ellu litograafia. Suuresti mõjutasid teda Degas, jaapani puulõige ja Paul Gauguin. 1890
sammukese edasi. Nimi seob pildi Bruant'i lauluga ja näitab selgelt, et meie ees on inimene kelle elu on hukutanud tema amet, mida ta oli sunnitud pidama, ning et nüüd on ta liiga vana, et seda jätkata. Litograafia levik, mis oli üks osa massikultuuri revolutsioonist, andis uusi võimalusi ka Henrile. Illustreerides neid laulusõnu lootis Henri, et Bruant teeb talle ettepaneku joonistada nende põhjal Bruanti loodud ülimenuka ajakirja "Mirliton" jaoks pilte. Bruant sellest söödast aga ei hoolinud. Henri esimene graafiline töö, lihtne skets napsitajatest ja kahest baarileti taga jooke segavast kelnerist, ilmus hoopis pisut vanemas võistlevas ajakirjas "Le Courrier Francais". See oli läbimurre ning võib-olla ka vahend, mis sundis Bruant'i järele andma. Kolm kuud hiljem anti Henrile juba "Mirlitonis" kaks keskmist lehekülge. Sinna tehtud pilt -, mis kujutas esimest korda tantsusaali, mis on teemaks veel
annaabi.ee 
