et mitte ainult Vana Riigi ajajärgul, vaid ka Esimese vaheaja perioodil ning Keskmise Riigi ajal. Püramiide on kirjeldanud antiigiajas muu seas Herodotos. Antiikmaailm arvas püramiide inimkäte poolt loodud seitsme maailmaime hulka. Väljend "maailmaime" ei ole päris korrektne; see tuleneb kreekakeelse algkuju hepta theamata tes oikumenes (`asutatud maailma seitse huviväärsust') ladinakeelest tõlkest septem miracula mundi. Püramiidid on vanim maailmaime, ja seisavad esimesel kohal. Selline tähelepanu püramiidide vastu oli täiesti õigustatud, sest kõigist "seitsmest imest" on ainuüksi püramiidid jäänud püsima meie päevini. Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd.
kolmandast kuni kaheteiskümnenda dünastiani (28-18 ss.), st. et mitte ainult Vana Riigi ajajärgul, vaid ka Esimese vaheaja perioodil ning Keskmise Riigi ajal. Püramiide on kirjeldanud antiigiajas muu seas Herodotos (5.s.). Antiikmaailm arvas püramiide inimkäte poolt loodud seitsme maailmaime hulka. Väljend "maailmaime" ei ole päris korrektne; see tuleneb kreekakeelse algkuju hepta theamata tes oikumenes (`asutatud maailma seitse huviväärsust') ladinakeelest tõlkest septem miracula mundi. Vanima teada loendi järgi (2.s. eKr.) kuuluvad seitsme maailmaime hulka: 1)Babüloni müürid, ehitatud Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (7-6 ss.) poolt; 2) Semiramise rippuvad aiad Babülonis (põhjendamatult Semiramisele omistatud: Semiramis või Sammuramat Assüüria kuninganna, kuninga Samsiadad V Babüloonia pärit naine, valitses 9.s. Tegelikult on rippaiad pärit alles Nebukadnetsar II valitsemisajast 7.-6.s. Tema naise nimi oli Amitis, Meedia
annaabi.ee 
