OPTIKANÄHTUSED Merilin Must 11c MIRAAZ Nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba
SLAID 1 Optikanähtused on valgusõpetuses käsitletavad sündmused, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega. Tühjas ruumis liigub valgus takistamatult otse, aga kahe keskkonna piiril võib ta peegelduda ja murduda. SLAID 2 Miraaz on optiline nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel, eeskätt seetõttu, et näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguse suunda võib muuta peegeldumine või murdumine. Mõnikord asub sooja maapinna või vee kohal õhuke sooja õhu kiht, mille tihedus on väiksem kui kõrgemates kihtides. Seda juhtub sageli just kõrbes, kus Päike kuumutab liiva, ja ka merel, kui külm õhk liigub sooja vee kohale
,,Isade maa" 1935 Sõjaromaan. On nimetatud anekdootlikuks, sõja tõsidust mõnitavaks teoseks. Teost on kiidetud ja laidetud, isegi keelatud. III periood Pagulasperiood (põgenes 1944. aastal Rootsi). · ,,Üle rahuti vee"- 1951 Romaan paadipõgenikest, kelle tee viib üle mere aastal 1944. Üksteisele räägitakse oma minevikust. Paadis midagi ilusat ei toimu: mõnitatakse, süüdistatakse. Merehaiged oksendavad, nähakse miraaze, sureb poisike. Följetonid ,, Sinises tualetis daam" Kogud: ,, Klounid ja faunid" ,,Aja grimassid" ,, Klounid ja faunid" Novelle ,, Viimne romantik"(1925) ,, Laatsarus" (1923) ,, Nurjatum roim" (1925) ,, Punased hobused" (1926) ,, Üksindus" (1924) ,, Vastu hommikut" (1926) ,, Meri" (1926) ,, Tema Kuninglik Kõrgus" (1926) ,, Põhjaneitsi" (1927) ,, Taevaskoja asunik" (1927) Romaanid
maksimumi nurkkaugus on võrdeline lainepikkuse ja ekraani (piisa) diameetri suhtega. Samasuurtel veepiiskadel kaldub pikema lainepikkusega punane valgus oma esialgsest suunast rohkem kõrvale kui lühema lainepikkusega sinine valgus.Miraaz: Mõnikord näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. See on optiline nähtus miraaz ehk terendus, tuntud ka fatamorgaana nime all.Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrberahvaste muinasjuttudes ja meremeeste lugudes. Eeskätt seetõttu, et nendel tegevuspaikadel on üks ühine tunnus - näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast.Virmalised: Kõigis senikirjeldatud nähtustes on valgus pärit mingilt väliselt kiirgajalt, olgu see siis Päike, Kuult peegeldunud päikesevalgus või mingid inimese poolt loodud valgustid
sinisele värvusele lisandub erineva näiteks kõrberändurid, kes näevad oaasi 2. Remoure skaala miinimumi aga jaanuaris veebruaris. intensiivsusega valge värvus sõltuvalt seal, kus tegelikult on vaid liiv. Miraaze võib · 0°jää sulamistemperatuur, Parasvöötmes on katteta maapinna aastase lisandite hulgast ning taevas omandab palaval suvepäeval näha ka Eesti vee keemistemperatuuriks loetakse 80° käigu temperatuuri amplituud peaaegu valkja varjundi. Suure niiskuse ja kõrge maanteedel