just sellise loo teket. Kindlasti enamus eestlasi on kuulnud sellist Arvo Pärdi lugu nagu ,,Tabula rasa", kuid mida selle nimega mõeldakse? Muusika on ju niivõrd lai mõiste, et igaüks võib teha sellest omasid järeldusi. Millest selline nimi tegelikkuses sündis, teavad vaid need, kellele ta ise seda öelnud on. See kogemus, mida sellise stiil kuulmine mulle andis, oli midagi erakordset. Ma pole kunagi varem tundnud huvi taolise muusika vastu, sest see on ühiskondlikult minuvanuste isikute seas maha laidetud. Kuid tegelikkuses on see imeline, kõvasti parem kui tänapäeva populistlik muusika, sest loodu on tehtud hinge ja armastusega ning see paneb ka sügavalt mõtlema, mis on totaalne vastand tavapärasele noortemaitsele.
kokku oli neid 1 107 791 inimest. Naised, inimesed vanuses 60+ ning samuti keskharidusega inimesed olid rohkem keskkoonateadlikult. 2. Kust leitakse peamiselt keskkonnainfot ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? Peamiselt võib keskkonna infot raadiost, televisioonist, ajalehtedest ning seda kasutatakse, et laiendada silmaringi või lihtsalt isiklikust huvist. 3. Millised keskkonnasäästlikud harjumused on sinuvanuste hulgas sagedased? Millised aga kõige harvemad? Minuvanuste hulgas on populaarseks keskkonnasäästlikuks harjumuseks kujunenud ohtlikke jäätmete viimine kogumispunktidesse ning samuti ka autoga liiklemise asemel jalgratta eelistamine. Kõige vähem ostavad nad ökomärgiga tooteid. 4. Missugused on uuringu põhijäreldused? Enamus inimestes arvavad, et on keskkonnateadlikud. 71% vastajatest viib ohtlikke jäätmeid selleks ettenähtud kohta, 65% sorteerib prügi, 69% võtab poodi minnes kodunt kotti
välismaale õppima, elama. Kurb reaalsus on, et kahjuks ei tule nad tihti enam isamaa pinnale tagasi. Eesti ei ole nende jaoks koht, kuhu naasta. Hestia muudaks Eesti neile kodusemaks, et nad näeks ka neid väikeseid hüvesid ja eeliseid, mis meil suurriikidega võrreldes on. Tänu Hestiale õpetaks me enda noori asja eest, et nad suureks kasvades Eestit hoiaks ja ka järgnevatele põlvedele eeskujuks oleksid. Üks Eesti suur probleem on perede lõhestumine. On vähe perekondi minuvanuste seas, kus vanemad ei oleks veel lahutatud. Lastekodud on lapsi täis, kelle vanemad on nad lihtsalt unarusse jätnud. Selle koha pealt tuleks appi Hestia, kes viiks eestlased kokku. Oma abikaasade, kallimate, laste ja vanematega. Taastaks kunagised head suhted ja õpetaks meid neid hoidma. Hestia oleks Eestile õige jumal, sest meie perekonnad jääksid terveks ja lastel oleks täisväärtuslikum elu. Eestil on vaja Hestiat. Eestil on vaja Hestiat enda jumalaks, sest tänu temale saaksid nii
tal oli hirm, et see võib taas igakell korduda. Selle peale aga anti vanamehele mitu pitsi viina ja tema purju jäämine ning huvitavad anekdoodid pakkusid palju nalja. Peale selle meeldisid mulle veel tseenid kilpkonnaga, sest see lisas etendusele vürtsi juurde, kuidas kolm meest naersid kilpkonna üle, kes kujutas ennast kõrbes olevat. Enam-jaolt olid naljad sellised, mida mõistsid peamiselt täiskasvanud. Saalis oli kuulda ka pigem rohkem nende naeru, kui minuvanuste omi. Päris palju oli ka vene keelt, millest ma aru ei saanud ja arvan, et jäi ka päris paljudele arusaamatuks, kes vene keelt ei oska. Muidu oli etendus täiesti vaadatav ja huvitav. Kolme sõbra armastus viina vastu võis vapustada meid kõiki. Muidugi soovitaksin kõige enam seda tükki vaatama minna täiskasvanutel, kes on elanud ja näinud vene aega, sest see võib neile häid aegu meelde tuletada ja palju nalja pakkuda.
Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.”