peost, kutsuvad mindki sinna koos teistega pidutsema ja tunnet, et endalgi oleks rind täis sireleid, sest luuletaja kirjutab sellest nii ahvatlevana noorele hingele. /.../ Täis rindki sireleid, mul valla iga tee./.../ Minus on tunne, et kui saaksin kordki sellele simmanile, siis leiaksin omale tee, kust avaneks mulle võimalused suurde ilma. /.../täis minu rindki sireleid, vaim retkleb ööda maid./.../ Oli tunda, et luuletus on kirjutatud heas meeleolus, rõõmsas olekus, mis jõuab minunigi. Don Ramon Don Ramon on julm juht, kes on määratud hukule timuka nööri läbi. Ta on nii võimas olnud, et isegi pikne on tema matmise ajal välja raatsinud tulla. Don ramoni kirjeldatakse salmis väga vägeva ja tugevana /.../ tema rind kui range linnamüür, linnamüür, mis püstitet on paest./.../, /.../jah, sel mehel püsti kurat oli sees, ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees./.../. Mul tekib kindel kujutluspilt Don Ramonist, ma
Aadam leiutati muutus ta hulluks. Ta tahtis tervet inimest muuta ja see mis talle ei meeldinud tuli hävitada. Lähedal asus robot kuulipildur. Selle hävitamine polnud lihtne ja paljud Vestid ründasid ka. Õnneks oli müügiautomaate lähedal ja kuule sai osta ning ennast ravida. Lähedal kuulsin väikese tüdruku kaebuseid. Läksin lähemale, et näha mis toimub. Vest viskas mind pommiga ja nägin kuidas midagi põlevat minu poole jooksis. Kukkus pikale enne, kui minunigi jõudis. Uks oli lukustatud. Paistis, et tal oli midagi tähtsat. Ei tahtnud tülitada ja läksin minema, sest ega ma lihtsalt sisse ei saanud. Maas vedeles raha. Hea päev mul. Sain raha. Leidsin turvaukse. See avanes ja sain teise majja mööda klaastunnelit. Vahepeal töötas telekas ka seal sees nii, et igav ei hakanud. Läksin edasi ja leidsin Steini, kuid mees põgenes minu eest. Uks kust ta läbi sai kattus kividega. Pidin tagasi minema, et leida uue võime
annaabi.ee 
