Nüüdisaja kirjandus looming või äri Kirjandus on alati esindanud ühiskonna mõttemaailma ning kehtivaid norme. Igat ajastut iseloomustavad oma kindlad märksõnad ning tegutsemismustrid. Päikesest kõige kaugemal asuvat planeeti Pluutot, mille liikumisel ühest sodiaagimärgist teise kulub ligikaudu kakskümmend ja pool aastat, loetakse ümbersünni planeediks ning nende ajastute muutuste iseloomustajaks ja tekitajaks. Peale 2008. aastat on saanud alguse uus maailmavaade ning seetõttu on muutumas ka kirjandus, ent ometi on inimestel meeles eelkõige eelnev, tugevalt postmodernistlik, ajajärk. Seetõttu peab nüüdisaja kirjandusest rääkides pidama silmas eelkõige seda perioodi, kui Pluuto oli Amburis ehk 1996-2008. Kas kirjandus arenes sellel ajajärgul pigem loomingulise suunana või sai sellest hoopis hea võimalus kapitalistidele rikastumiseks? Nüüd siis on Pluuto Kaljukitses. Milline võib-olla domineeriv suund uuel ajastu...
kuulatud teostest. John Adams'i teos ,,Väike serenaad'' oli hästi kiire . Minu arvates ei läinud helid väga kokku.See teos kirjeldas hästi kiiret elu. Kuna ma ei ole eriti sellise kiire muusika armastama siis see mulle eriti ei meeldinud. Hildegard von Bingensil oli aeglane teos . See oli selline väga agraarne. Alfred ,,Kurvad laulud'' oli hästi sügav. Sellel oli väga hea kooskõla. Pani mõtlema enda mõtteid. Teist korda ma usun, et ei kuulaks seda,sest see pole minulik teos. Gabriela Ortiz ,, Surnute altar'' oli rõõmus ja rütmikas. Tekkis tunne nagu oleks folgil mingisugust kontserdi vaadanud, sest enamasti olen kuulnud seda laadi muusikat suvisel folgil. Viiuleid ja tsellot mängisid maskides inimesed,kes kujutasid vist surnuid surnuid. Jimi Hendrix ,, Lilla udu'' on päris hea viis. Selline sisukas ja palju ütlev. Väga huvitav. Kujutan ette ,et ma oleks seda paar aastat tagasi isegi igapäevaselt kuulanud
Pildilt on kohe arusaada, et tegu ei ole "tänapäevase pildiga", kuna pilt on kuidagi tuhmima ilmega. Minu arvates on see teos põnev ja mõnus vaadata, sest see päikeseloojang lisab oma toonidega nii palju juurde. Päikeseloojang ongi ilmselt kõige silmapaistvam sümbol Shpinxi taga. Esmased muljed olid rahuldavad ja ma olin kohe kindel, et ma soovin arvustuse kirjutada selle maali põhjal. Teos ei ole otseselt mõtlema panev ning ei sooviks öelda ka teose kohta ilus. Ta oli kõige rohkem minulik, sest mulle istuvad päikeseloojangud ja erinevad tunnused vms. Shpinx keda on maalil kujutatud, on hävingu ja halva õnne deemon. Shpinx on inimese pea ja lõvi kehaga. Tema ülesanne oli kaitsta vaaraod, hoides kurje vaime eemale püramiidedest. Mehed, kes liiguvad kaamlite seljas on ilmselt täiesti tavalised Egiptuse rändurid, sest infot nende meeste kohta ma kahjuks ei leidnud. Kunstniku kohta uurides saan ma teada, et kunstnik on visuaalikunstnik. Ta on pärit
sotsiaalset staatust ega sugulussidemeid. Samuti meeldivad mulle reeglid. Siis on kõik kindel ja piiritletud mida võib teha ja mida mitte ? Ma leian, et ka konflikti lahendamisel on reeglid head. Siis saab lahendamisel kohe ära tuua, et inimene ei ole reeglitest kinni pidanud. Kindlasti kehtivad reeglid kõigile ja kõiki koheldakse võrdselt. Probleemiks kujuneb bürokraatlik stiil siis, kui hakatakse tegema ühe inimese puhul erandeid. Väga minulik strateegia on "Sinise ookeani strateegia". See ongi nagu otsetee koostööni. Kedagi ei teha maha ega matertata. Üks teeb oma asja ja lastakse ka teisel omi asju teha. Minule selline asi nagu "kaigaste kodarsse viskamine" ei meeldi. Koostööd tehes ja teisi asutades jõub nii tavaelus kui ka ärimaastikul kaugemale. Üksteist tuleb tunnustada. Minu posiivsed omadused juhina oleksid kindlasti: empaatiavõime, tolerantsus, usaldusväärsus, kohusetundlikkus ning ausus.
annaabi.ee 
