midagi kogeda on retseptorite vahendatud infot Millised on eristatavad infotöötlus-mehhanismid töödeldes. Enesekogemus. Meil on eraldi: mina inimesel? Neid on mitu tüüpi. kuulsin, mina katsusin, mina nägin. erinevatest 1. tüüp: meeleline mõtlemine Meeleorgani töö tulemus kohtadest jõuavad närviimpulsid ajju. See ei ole ainult peaks olema vastuolus millegi muuga, et välise reageering- see pole minukogemus. Meil pole lihtsalt maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. nägemisakt, vaid me kogeme seda minana- see olen Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega mina, kes näeb. sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise V Mina ja ülemeeleline maailm. maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks
Keel on meeleline nähtus. Teadmiste saamine katse- eksituse meetodil on siin absurdne- liiga palju variante situatsiooni lahendamiseks. Eriti eriline probleem: meil pole meelt omaenda Minale. Kuidas ma tean, et on minu Mina? Ainuke viis midagi kogeda on retseptorite vahendatud infot töödeldes. Enesekogemus. Meil on eraldi: mina kuulsin, mina katsusin, mina nägin. erinevatest kohtadest jõuavad närviimpulsid ajju. See ei ole ainult reageering- see pole minukogemus. Meil pole lihtsalt nägemisakt, vaid me kogeme seda minana- see olen mina, kes näeb. JA NÜÜD ALGAB ALLES KURSUS ISE!!! V Mina ja ülemeeleline maailm. Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine Probleem: kuidas me saame teadmisi selle kohta, mille kohta teadmisi saada ei ole võimalik mitte- või ülemeelelisest maailmast? Meil on sellised teadmised, aga meeli nende jaoks ei ole. Probleem on üldisem: kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot?
annaabi.ee 
