Nende maade juures paelub mind nende täiesti erinev kultuur meie omast ning ka loodus. Minu suureks sooviks on selgeks õppida sihtkoha maa keel, tutvuda kohaliku kultuurielu ja loodusega ja leida palju uusi sõpru ja tuttavaid. Kui mulle avaneb võimalus minna vahetusõpilaseks, usun, et kohanen kiiresti. Palju sõltub muidugi ka vahetusperest ning omavahelisest sobivusest, kuid ma arvan, et satun perre, kes on väga vastutulelik ja kindlasti on neil ka minuealisi lapsi, kellega hakkame koos koolis käima ja vaba aega veetma. Hoolimata kõigist ettesattuvatest raskustest, olen kindel, et säilitades positiivse meele ning sihikindluse, saan ületatud küik võimalikud raskused . Alustaksin eelnevalt ka sihtkoha maa keeleõpingutega ning tutvuksin Interneti teel olevate materjalidega maa kultuuri ning traditsioonidega. Tänu sellele on hiljem kergem kohaneda ja leida sõpru, kui on eelnevad teadmised
et paljud mõttekäigud sünnivad tal tõesti kohapeal, lausa meie silma all». Ja et MikiveriVersinini ning EveriMasa armuloos oli just nimelt seda «inimestevahelise leidmise Volta kaart, mis õhku elektriseerib». Olin Adolf Sapiro lavastust teatris näinud ja ETV on näidanud ka selle salvestust. Ma ei salga, et läksin Ugalasse lavastust vaatama mälestusega kunagisest elamusest. Muidugi see segas. Ootasin, et väga hea näitlejana tuntud Tammearu leiab mingi oma nipi, et minuealisi teatrivaatajaid kord kogetud Tsehhovist võõritada, esitada mingi oma ehk isegi intrigeeriv variant. Lavastaja pihib kavalehel, et otsus «suure saali raske variandi kasuks» ei tulnud kergelt. Kiusatus olnuks küll teost kärpida, kuid kadunud õpetaja Reet Neimari loengutest meelde jäänud sõnad «Me peame hakkama kuulama igavuse muusikat, mitte ütlema, et Tsehhovi näidendid on igavad» pühkis meelest eksperimenteerimise mõtted.
lastele. Tihtipeale jäävad need vanematele märkamatuks või neid lihtsalt ei huvita see ning nad ostavad selle mängu oma nelja aastasele lapsele. Pärast käib laps ringi ja peksab vanemaid jalgadega või ajab panniga taga. Tekib tüli kõigepealt pereringis, pingestub olukord pereelus. Jälle võib mõningal määral süüdistada meediat, et nad reklaamivad seda mängu. Kuigi tegelikult otsest süüd ei ole, aga negatiivne mõju on olemas. Usun, et enamus minuealisi noorukeid suudavad vahet teha reaalsusel ja fantaasial ning sellel, mida tohib teha ja mida mitte, kuid kahjuks leidub ka erandeid. Meedias-internetis pidevalt reklaamitakse serveripõhist sõja mängu ,,Counter Strike". See mäng tekitab noortes sõltuvust, ning nad tihtipeale unustavad ennast mängima ja ei pane tähele näiteks, kui vanemad nendega räägivad jne. Ka see tekitab pingeid pereelus. Näiteks, kui vanemad üritavad last seda mängu mängimast keelata ja nii edasi
annaabi.ee 
