nööriga vöötatud (seetõttu kutsuti neid eri maades paljasjalgseteks, nöörikandjateks või hallideks vendadeks). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad väga populaarsed, kuna selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Nüüdisaja frantsiskaanluse moodustavad esimesest ordust hargnenud frantsisklased, konventuaalid (Saksamaal kutsutakse neid minoriitideks) ja kaputsiinid. Frantsisklasi on umbes 17 000, nad kannavad hallikaspruuni, sooja kliimaga maades ka valget ordurüüd. Musta rõivastatud konventuaale on umbes 4000. Kaputsiinide (üle 11 000) rüü on punakaspruun, kapuuts pikem ja teravama tipuga kui teistel. Edasi tegutseb ka teine ordu, kuhu kuuluvad klarissid ja naiskaputsiinid, ning tertsiaarid. Eestis on frantsisklasi esmakordselt mainitud 1241.Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid
14. saj jagunes dominiiklaste ordu kaheks tiivaks: observantideks (rangem tiib) ja konventuaalideks (leebem tiib). Dominikaanlasi on kutsutud ka issanda koerteks domini canis. Teine suur ordu oli frantsisklaste ordu, kelle nimetus tulenes ordu rajaja nimest Franciscusest, kes oli päris Assisist oli noorena kaupmees ja kauples Prantsusmaaga Franciscus oli hüüdnimi: frankidega kaupleja. Ordo fratrum minorum Vähemate Vendade Ordu, nim ka minoriitideks. See kasvas samuti välja ketserlike õpetuste ajast ja piirkonnast Lõuna-Euroopast 12. saj lõpust ja 13. saj algusest, mil kerkisid esile mitmed jutlustaja, kes lõid lahku ametlikust kirikust Franciscus üritas aga teadlikult sidet kirikuga säilitada. Tema järele koondus jägijaskond, kes jälgisid kindlaid reegleid seadis eesmärgiks palvetada, jutlustada ning sätestas keelu varale ja raha vastuvõtmisele. Ka see ordu jagunes kaheks vastavalt käskude järgimise rangusele. 15
annaabi.ee 
