Eesti lõõts August Teppo alustas ise löötsade meisterdamist. Tema pillid olid tugeva häälega, vastupidavad ning vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpe pille nimetatakse rahvakeeli võru või eesti lõõtsadeks. Libliklõõts levinud venemaa tehastes valmistatud lõõtsad, millel sai mängida ka minoorselt. Eesti pillimestrid hakasid neid jäljendama ning nimetama hakati neid nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste järgi libliklõõtsadeks. Akordion - Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed pillimehed õppisid iseõppimise teel. Löökpillid Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm
Maatriksivalk (M) ümbrise ja nukleokapsiidi vahel. N kaitseb RNAd ribonukleaaside eest ja hoiab transkriptsiooniks sobilikku konfiguratsiooni. L ja NS teevad RNA-sõltuva RNA-polümeraasi. Epidemioloogia. Viirus-indutseeritud agressiivne käitumine loomadel promob viiruse levikut. Inkubatsiooniperiood on pikk, asümptomaatiline. Ülekanne: zoonoos (metsloomad, vaktsineerimata koerad-kassid on vektorid). Viiruse allikas on peamiselt marutõbise looma hammustus, aga minoorselt ka marutõbiste nahkhiirte koobaste aerosoolid. Viirus on ülemaailmne, v.a. mõned saarerahvad. Sesoonsus puudub. Replikatsioon. RNA-sõltuv RNA-polümeraas, mis on seotud nukleokapsiidiga, transkribeerib genoomi, tekib viis mRNA-d, mis transleeritakse viieks viirusvalguks. Viiruse genoom transkribeeritakse ka täispikkuses +ahelaks, millelt uute genoomide süntees. G-proteiin sünteesitakse membraaniga seotud ribosoomides, protsessitakse Golgis, viiakse vesiiklites raku pinnale
annaabi.ee 
