Ühiskonnad, milles oleme aegapidi elanud, on olnud meie kujundajad. Eestlaste alalehoidlikke ja ennastkaistvaid iseloomuomadusi on tähele pannud ka siinmail mingil põhjusel pikemalt viibivad välismaalased. Eestis pikemat või lühemat aega viibinud/viibivate teiste rahvuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal A. Valgu ja A. Realo poolt koosataud raamatus ,,Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis" (2004) on muuhulgas lood ka kahest soome tüdrukust, Minnast ja Hennast, kes kõige kiuste omandavad kõrgharidust Eestis, Tartu Ülikoolis. Mõlema noore naise ettekujutus Eestist enne siiatulekut lähtus peamiselt Soome meedias liikuvatest stereotüüpidest, mille kohaselt eesti mehe põhiliseks elukutseks olevat kurjategija ning eesti naine veetvat oma aega lihtsalt kergemeelselt käitudes. Minna mainib, et tema arvates olevatki põhilisteks väärarusaamade ja mõistmatuse tekitajateks eestlaste ja soomlaste vahel just stereotüüpsed hoiakud
Biebrichi, kus ta asus "Die Meistersinger von Nürnbergi" kallal. Hoolimata Tannhäuseri täielikust ebaõnnestumisest, võimalusest ,et "Der Ring des Nibelungen" ei saa kunagi lõpetatud ning Wagneri õnnetust isiklikust elust on see ooper kahtlemata tema päikseliseim teos. Wagneri teine naine Cosima oli hiljem kirjutanud "kui tuleviku põlvkonnad otsivad värskendust selles unikaalses teoses, las nad mõtisklevad nende pisarate üle, millest ärkasid naeratused". 1862. aastal lahkus ta Minnast lõplikult, kuid jätkas tema toetamist majanduslikult kuni naise surmani, 1866. aastani. Ajavahemikul 1861 ja 1864 püüdis Wagner lavastada Veneetsias " Triastan ja Isoldet". Hoolimata üle 70-ne proovi jäi ooper esitamata ja kogus mainet kui "mängukõlbmatu", mis hiljem lisandus Wagneri majanduslikele hädadele. Wagneri õnn võttis uue pöörde 1864. aastal kui Kuningas Ludwig II asus 18. aastaselt Baieri troonile. Noor kuningas, tulihingeline Wagneri muusika austaja
annaabi.ee 
