· Autoritaarsed vanemad (autoritaarne kasvatusstiil) ranged, hindavad oma lastes sõnakuulelikkust. Kasutavad karistusi, on jäigad ja järeleandmatud. Selliste vanemate lapsed kalduvad olema konfliktsed, emotsionaalsete häiretega. Käitumist iseloomustavad sõnad: kartlik, kõhklev, tasane, õnnetu, kergesti ärrituv, passiivselt vaenulik või salakaval, stressitundlik, tusane, sihitu. · Minnalaskvad vanemad (minnalaskev kasvatusstiil) järelandlikud ning nõuavad lastelt vähe ja /või pole oma nõudmistes järjekindlad. Selliste vanemate lapse käitumist võivad iseloomustavad järgmised sõnad: täiskasvanutele vastuhakkav, puuduliku enesekontrolliga, agressiivne, madala eneseusaldusega, nõrga saavutustele orienteeritusega, vahelduvate tujudega, impulsiivne, võimutsev.
kooperatiivsust, individualistlikes aga need, kes keskenduvad eesmärgile, mitte grupidünaamikale. Juhtimisstiilid Juhtimisstiilid jagunevad autokraatseks, demokraatseks ja minnalaskvaks. Lippitt ja White (1943): katse, kus õpetati osalistele eelmainitud kolme juhtimisstiili. Need, keda õpetatud autokraatseteks juhtideks jäid keskenduma tegevuste organiseerimisele ning jagasid grupiliikmetele käsklusi. Demokraatlikud juhid kaasasid liikmeid arutlusse tegevuskava üle. Minnalaskvad juhid aga ei huvitunud grupi tegemistest ning lasksid grupil iseseisvalt organiseeruda. Juhid said proovida kõiki juhtimisstiile; hiljem hinnati neid vastavalt sellele, kui sümpaatsed nad olid, millise atmosfääri suutsid luua ning kui produktiivseks osutus nende grupp. Leiti, et demokraatlikud juhid olid kõige populaarsemad, autokraatsed ja minnalaskvad vähem. Täpsemini autokraatsed lõid vaenuliku õhkkonna, kus grupp