tunne, et tal enam midagi ei ole ja ta ise enam midagi ei ole. Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab." Mured uputas mees alkoholipudelisse ning joobes peaga ta ka õnnetult külmus surnuks. 3. Vilde kujutas mõisnikku ebameeldiva isiksusena, kes on oma elus läbi põrunud, kes ainult käib ja kirub ning meenutab ainult kunagisi häid aegu. Mõisnik oli minnalaskja, vireleja ja raskustes. Muidugi elasid nad siiski paremini, kui talupojad. 4. Jah, Kremer oli degenereerunud amoraalne mõisnik. Tugevalt moraalivastane oli kindlasti tema ettepanek Tõnule. Eks ta sai sellest ise ka aru, aga kuna ta oli degenereerunud, siis võiski temalt sellist ettepanekut loota. Tema elukoht, tema ise ning tema teod olid kõik allakäinud. Moraalitud. 5. 19. sajandi lõpus võis Kremeri ja Prillupi tehing olla täiesti normaalne
-domineeriv Õpilased: ,,vastuvõtjad", -juhitud aktiivsed kindlates piirides -autoritaarne -traditsiooniline Lapsekeskne Õpetaja aktiivne õpetab lapsi, aga -autoriteetne arvestades nende vajadusi, soove jne -demokraatlik Keskmes: laste terviklik areng -konstruktivistlik Õpilased: aktiivsed, vastutavad enda õppimise eest Laps- Domineeriv Õpetaja passiivne jälgib (minnalaskja, Keskmes: laste vaba tegevus laisse-fair, Õpilased: aktiivsed, leebe) piirideta tegevused Toetab: Kompetentsus Õpetaja- (päheõppimisel, -domineeriv -keskne põhiteadmised) Ei toeta: Autonoomsus Kompetenstus (sisuline arusaamine) Toetab: Seotus kaaslatega
annaabi.ee 
