Omanikud vahetusid Raku, Fred, siis ostsid soomlased. Praegu on 31000 naaritsaid, 2400 sini-, 2400 hõberebaseid, 290 kährikuid. Kährikute arv vähenes kuna nad on võõrliik Eestis ja nende kasvatmiseks on rngemad nõuded (2 m kõrgune topeltaed). Emase naaritsa kohta on ~4 kutsikat, 8 emase kähriku kohta. Firmas 97% moodustab eksport. Hübriidid: Blue frost, Golden frost ja Shaddow frost. Naaritsad: Scanglow, hedlundi valged, black-brown, black velvet, blackcross.. Minkidel on aleuuti viirus. 50% söödetakse Tallegg`i jääkidega, 10-20% kala (kilu, räim/ kalajäätmed), vilja ostetakse talunikult. Soomest tuuakse proteiini lisandeid (4-8%), 100 tonni aastas tursajäätmeid (ratsiooni tasakaalustamiseks), vitamiine ja mineraalaineid. Päevas antakse 60 t, talvel 12-15 t. Sööta valmistavad ise. 80% kogu söödast läheb minkidele. Söödetakse põhimõtte järgi mis minkidele on hea, see rebastele on ülihea
Mink toitub koorikloomadest, kaladest, väikestest närilistest, lindudest, konnadest jm ning võib kimbutada ka kodulinde. (Kangur jt 2005:63-64) Joonis 2. Ameerika naarits (Mustela vison). Allikas: Loodusajakiri Mingi kodumaa on Põhja-Ameerika ning juba 19. sajandi lõpust on teda laialdaselt peetud karusloomakasvandustes. Metsistunud asurkonnad on tekkinud lahti pääsenud või vabastatud isenditest. Mitmetel meil kodunenud minkidel on aretatud puuriloomadest esivanemad. Praeguseks on mink levinud üle kogu Euroopa ning tema levik aina laieneb, arvukus suureneb. 1960ndatel aastatel moodustus esimene teadaolev mingiasurkond Eestis Matsalu lahe piirkonnas ning levis 1980ndatel üle kogu riigi. Nüüdseks on mink meil täielikult naturaliseerunud ja sobivates elupaikades kõikjal sage elanik. (Kangur jt 2005:63-64) Mink on tugevam ja suurem kui Euroopa naarits (Mustela lutreola) ning on seeläbi naaritsa
Hobustel sünnivad varsad kevadel või suve alguses (tiinus 340 päeva). Lühikese tiinusega loomadel on jooksuaeg kevadel ja siis pojad sünnivad suvel. Lühemat päevaaega vajavad kitsed ja lambad. Koertel ja kassidel (isastel) on aastaläbi aktiivsed. Emastel koertel on jooksuaeg rohkem kevadel, aga on ka talvel. Emastel kassidel tekib jooksuaeg, kui päevapikkus kevadel suureneb. 4.6. Innatsükli reguleerimise võimalused. Kassidel, jänestel, kaamlitel kui ka minkidel on vajalik eelnev paaritumine, et esile kutsuda ovulatsiooni. Nendes liikides on ebapiisav kõrge östrogeeni tase, et tõsta GnRH sekretsiooni. Erinevad signaalid (nt. sigimine, silmadest, kõrvadest) toovad esile GnRH sekretsiooni, mis kutsub esile ovulatsiooni. 5.3 Munaraku viljastamine. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda.
annaabi.ee 
