Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme, mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki. MINIX Aastal 1991 kui Torvalds viibis Helsingi Ülikoolis, alustas ta mitte-kaubandusliku MINIXi asenduse väljatöötamist, millest lõpuks sai Linuxi tuum. Alguses sõltus Linux MINIXi kasutajaruumist. Kui GNU süsteemi kood oli nüüd vabalt kättesaadav, oli seda soodne kasutada uue, kogemusteta operatsioonisüsteemiga. Koodi, mis on GNU GPL litsentsiga, võib kasutada muudes projektides kui see projekt välja lastes sama litsentsiga on. Selleks, et muuta Linuxi tuuma GNU projektiga vastavaks, läks Torvalds oma algselt litsentsilt üle GNU litsentsile
LINUX Linux on mitmel versioonil põhinev operatsiooni süsteem, mis on saadaval täiesti tasuta GNU projekti hakkas tegema aastal 1983 Richard Stallman(sündinud 16 märts, 1953) Aastaks 1991 oli enamus komponente süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite ligipääsmeid ja Septembriks oli tal valminud esimene versioon linuxist, mille ta nimetas 0.01 versiooniks. See kernel, nimega Linux, ühendati hiljem GNU projektiga ja sellest sai tasuta operatsiooni süsteem. Linus Torvaldis(sündinud 28 detsember, 1969) 5. oktoobril 1991, saatis Torvalds kirja
kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse. See sündmus vähendas tugevalt BSD edasist arengut ja levikut. (McKusick 1999) 1987. aastal ilmus Hollandi Vaba Ülikooli arvutiteaduse professori Andrew S. Tanenbaumi akadeemiliseks tööks loodud Unixi-laadne operatsioonisüsteem MINIX. Tegelikult oli kogu projekt ajendatud asjaolust, et Unixi uus versioon oli keelanud süsteemi lähtekoodi avalikustamise, mistõttu ei saanud Tannebaum seda enam õppetöös kasutada. Kuigi MINIXi lähtekood oli avatud, ei olnud see mõeldud modifitseerimiseks. (Kikkas 2004:8) 1.2 Linuxi sünd 1991. aastal tellis Helsingi Ülikooli arvutiteaduse üliõpilane Linus Torvalds enda 386- arvutile MINIXi operatsioonisüsteemi, soovimata kasutada tol ajal levinud MS-DOSi. Lähtuvalt tol perioodil saadaval olnud Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide puudujääkidest tuli Torvaldsil mõte luua uus operatsioonisüsteem, mis oleks Unixi-laadne,
annaabi.ee 
