Peamiseks ülesandeks oli Eesti julgeoleku kindlustamine. Esile tõsteti kaks põhilist ohuallikat-Saksamaa ja Venemaa. Saksamaa oht jäi pigem teoreetiliseks, kuid Venemaa üritas 1.detsembril 1924 riigipöördekatset, kuid see suruti maha. Järgnenud aastatel otsene Vene oht Eesti iseseisvusele vähenes, kuid ähvardus jäi siiski püsima. Julgeolekuriskide maandamiseks üritati 1)Normaliseerida suhteid võimalike vastastega-Saksamaa puhul see toimis, kuid Venemaa osas ei saavutatud peaaegu minisugust edu. 2)Otsiti sõpru suurriikide seas, ennekõike pöörati tähelepanu Suurbritanniale, kuid see oli edutu. 3)Üritati luua Balti liitu(Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalispoliitiline koostööliit), kuid seda ei suudetud kunagi teha. 4)1921. a sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eriti oluliseks peeti Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.a alanud desarmeerimiskonverentsi. 5. 1. dets. 1924. relvastatud riigipöördekatse Eestimaa Kommunistlik Partei organiseeris 1924
kulutatakse mootori erinevates sõlmedes hõõrdumisele, kusjuures see vahe Pi on mootori indikaator võimsus, sõltub Pi=piVh*n*i/z kW Pi-indikaator rõhk Diagrammil joonis 4 on ühe töötsükli tegelik töö silindris, tähistatud A. Ühetöötsükli jooksul sooritatud töö on sooritatud +A -A' algebraline summa, kusjuures pind A kujutab paisumis protsessis sooritatud tööd. A' kulutatud töö. Kulutatakse abitaktide (sisse ja väljalase ) läbiviimiseks, sest klapid omavad minisugust hüdraulilist takistust, sellejaoks kulutatakse tööd. Ja selle pidala A järgi. Selle järgi saab arvutada keskmise indikaator rõhu pi= A/a*m A-indikaator töö pindala, mis määratakse vahetult indikaator diagrammilt planimeeteerimise teel. Igal planimeetril on olemas oma mastaap, mille ühikuks on (mm/MPa)-m p0 on paromeetriline rõhk. Pa sisseimemise alarõhk. Vh-kolvikäigu maht. See indikaator rõhk on käsitletav teatud ristküliku 1.2.3.4.- selle ristküliku pindala = A.
annaabi.ee 
