101 liiget. Tööd juhib RK juhatus: esimees ja 2 aseesimeest. NB! Praegu on esimeheks Ene Ergma ja kaheks aseesimeheks Keit Pentus ja Jüri Ratas. Kellest Riigikogu koosneb: Koalitsioon kahe või enama erakonna liit, kes said RK valimistel enim hääli ja asuvad valitsust moodustama. Koalitsioonileping sõlmitakse koalitsiooni osapoolte vahel ja selles lepitakse kokku põhiküsimustes kuidas jagatakse ministriportfellid, kellest saab peaminister , millistele küsimustele peatähelepanu pööratakse jne. NB! Praeguses koalitsioonis on 2 erakonda: Reformierakond ja Isamaa ja Res Publika liit. Opositsioon need erakonnad, kes Riigikokku küll pääsesid, kuid valitsust moodustama mitte. NB! Praegu on opositsioonis 4 erakonda : Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja Roheliste erakond. Fraktsioon moodustub ühe erakonna saadikutest Riigikogus.
aasta 19. veebruaril suuremate parteide esindajatest erivolitustega Päästekomitee. 25. veebruari keskpäeval loeti Tallinnas ette iseseisvusmanifest, samal ajal sisenesid linna Saksa väed. Kuid Maanõukogu peamiseks eesmärgiks (peale saklaste lahkumist) sai Eesti Asutava Kogu kokkukutsumine. 11. novembril alustas Tallinnas tööd Eesti Ajutine Valitsus. 12. novembril toimus Ajutise Valitsuse ja maanõukogu vanematenõukogu ühisistung, kus täpsustati valitsuse koosseisu ja jagati ministriportfellid. Maapäev kogunes viimasele istungile 1.–5. veebruarini 1919. aastal ja andis oma volitused sama aasta 24. aprillil üle Asutavale Kogule. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastiku l (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu valimised toimusid toimusid 5.–7. aprillil 1919. Asutava Kogu valimiste ajal kehtis kogu Eesti maa-alal sõjaseadus.