Eriti veel kaunid momendid, mis tunduvad alguses igavesti meelde jäävat, kaovad ruttu. Aeg muudab maailma. Oma kõrghetked on kõigil. Olgu nad siis majanduslikku, perekondlikku või töist laadi. Sportlase jaoks on tõenäoliselt elu ilusaim hetk olümpia medali võitmine. Ilmselt peab palgamõrvar mõne tähtsa inimese edukat atentaati oma elu suursündmuseks. Riigikokku valitu võib mõelda, et nüüd on tema tähetund saabunud. Seda muidugi juhul, kui tal ei õnnestu ministriportfelli saada. Mõni õpetaja tunneb isegi rõõmu selle üle kui saab kellelegi halvema hinde panna. Loteriil võites suurema summa, võib muutuda isiksus täielikult. Tekivad uued võimalused ja uued väljavaated, tahe elada oma kunagiste unistuste järgi. Sõber ei taha enam sõpra ära tunda. On veel kaunid hetked, nagu esimene armastus, mis on ilmselt üks meeldejäävamaid asju elus. Ka abiellumine kuulub ilusate elujuhtumite hulka (enamasti).
Facebookis antud kommentaari pärast. Tema päritolule ei ole ega saagi mul olla ühtki etteheidet, vastupidi, imetlen tema Eesti-meelsust ja keeleoskust," teatas Ligi. (Ossinovski: Ligi ei tohiks sellise avalduse järel ministrina jätkata, 2014) „Olen pärast kaalumist otsustanud rahandusministri ametist tagasi astuda. Teen seda seepärast, et mulle on Eesti riik tähtsam kui mu ametikoht,“ ütles Ligi valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel. „Armastan ka tõde rohkem kui ministriportfelli. Ma usun, et mul on praegu väljaspool valitsust lihtsam tõde ja Eesti riigi mainet kaitsta. Astun tagasi selleks, et valitsusel oleks rahulikum edasi töötada.“ (Kangro, Rahandusminister Jürgen Ligi astub tagasi, 2014) 9 4 KOKKUVÕTE Lõppkokkuvõttes oli Ligi sunnitud tagasiastuma oma ametikohalt ning vabandas solvatud Ossinovski ees, mida nii Kadri Simson, Toomas Hendrik Ilves, Taavi Rõivas
parlamendi koosseisus esindatud olnud erakonnad said valijatelt mandaadi jätkamiseks (ületasid 4%-künnise), ühtegi uut erakonda ei lisandunud. 2.2.Valitsus Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati ametisse 5. oktoobril 2006. aastal. Paremtsentristlikku nelja erakonna koalitsioonivalitsusse kuulub 22 liiget, kusjuures moderaatidele kuulub 11 ministriportfelli, Keskparteile ja Rahvapartei-liberaalidele kummalegi neli ning kristlik- demokraatidele kolm. Keskvalitsus hõlmab 10 ministeeriumi, mille ülesandeks on õigusaktide väljatöötamine ning ligi 250 ametiasutust, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine. Kuigi riiklikud ametid asuvad vastavate ministeeriumide haldusalas, on nad suhteliselt iseseisvad ning sõltumatud. Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud
koalitsioonipartnerid on aga nõrgema mõjujõuga. Sobivaks näiteks Eestist on siinkohal 1995.–1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond (peaminister Tiit Vähi), teise suurparteina oli aga kaasatud kord Keskerakond, kord Reformierakond. Väikesed koalitsioonipartnerid – Pensionäride ja Perede Erakond, Maarahva Erakond ja Maaliit – olid kutsutud vaid juhtpartei seisukohti toetama, nad ei omanud ise ühtki ministriportfelli. Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused. Siiski võib ka vähemusvalitsus, kel pole parlamendi enamuse toetust, edukalt oma poliitikat ajada. See saab õnnestuda siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel, ning nad ei jõua kokkuleppele valitsuse kukutamise või ühiste seisukohtade osas. Riigikogu opositsiooni nõrk koostöövõime on kujunenud 2000-ndail aastail teguriks, mis
annaabi.ee 
