Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teis...
Ministriaalil sama töö, mis aadlikel. Ministriaal võis oma seltskonnas olla rikas aga samas sõltuv, kingitav. Hakkasid saama lääne tasuks, osad aadlikud annavad end ministriaalideks, et saada paremat maad. Toimub alamaadlite ja ministriaalide lähenemine ning ministriaalide seisus kaob. Oluline see kas lään saadud otse kuningalt või mujalt. Inglismaal parunid, need kelle lään on kuningalt. Bremeni ministriaalid Eestis valitsejad, Bremenis põhimõtteliselt orjad. 13 RÜÜTLID JA RÜÜTLISEISUS Rüütliseisus =käitumiskoodeks ja sotsiaalne staatus, mis tulenes käitumisnormide täitmisest. Miles rüütel, lad. sõjamees. Keskajal oli tõeline sõjamees aadlik, ratsaväelane, vasall. Milesist sai rüütel. Ministriaal oli ka ratsasõdalane aga polnud päris aadlik. Ministriaalid ja väike aadlikud sulavad kokku. Sõjameheks
annaabi.ee 
