Nende ihaldusväärseimaks eesmärgiks oli korralik abielu, võimaluse korral mõne kõrgemast soost daamiga, kelle majanduslik olukord oleks enda omast märgatavalt parem. Ministeriaalid: Saksamaal aadelkonna vahekiht, ,, teenijad", kes täitsid õukondades funktsioone, mida muidu tegid aadlid, nad olid mittevabad aadlikud. Siiski oli neil suur mõjuvõim ja nad olid suhteliselt jõukad. Teenekad ministeriaalid said isandalt lääne. 13. sajandil sulas ministeriaal kokku alamaadliga, ministeriaali kiht kaob. Läänistamise vastuolulisus: senjööri võimu tugevdamine ja killustumine selle läbi: Senjööri ümbritsesid lähedased inimesed, sõdalased ja vasallid, kes teda teenisid ja toetasid ning täitsid tema käske. Suursuguse senjööri vägevust mõõdeti tema alamate ja talle ustavate inimeste hulga järgi. Senjöör oli maaomanik, kes valitses talupoegade sissetulekute üle. Sõltuvate maakasutajate käest saadavate sissetulekuteta ei saanud ta
Meinhard oli misjonär, kes Henriku kroonika järgi Väina ääres oma misjonitööd alustas, tema asukohaks sai Üksküla. Meinhardi misjon ei alga tühjalt kohalt. Esitatud arvamus, et Meinhard oli kaupmeestega kaasas käiv preester - selle seisukoha on vaidlustanud saksa ajaloolane ..., kes kirjutas, et me ei tohi unustada, et Meinhard oli toomhärra - munk Segevergi kloostris, mille pungad on preestrid ja erinevalt tavalisemast kloostrist olid suur osa elanikest pärit ministeriaali päritolu. Meinhard oli pärit Bremeni peapiiskoppide ministeriaalide hulgast. Põhja-Saksa kontekstis see tähendab, et Meinhard kuulus ühiskonna eliidi hulka. Seega tal pidi olema selge motiiv, et liivlaste seas misjonitööd tegema hakata. Küll on küsitav, mis ajast peale me võime rääkide poliitilistest motiividest. Henriku kroonika püüab Bremeni piiskoppi varju jätta. Kogu see Riia misjoniga seotud inimeste rühm oli tegelikult väga väike hulk inimesi,
annaabi.ee 
