Pärast M.Kokka, kes lahkus vanaduse ja uute koolinõuete pärast, sai uueks kooliõpetajaks 1875.a Preedik Brehm. Tema ajal oli koolis lapsi ca 75. 1877.a. ehitati koolile uus maja, vanast majast umbes 20 m läände. Vana maja jäi kasutamiseks rehena ja tallina. 1884.a. sai Jalgsema kooli õpetajaks Hans Rink, kes varem oli olnud õpetajaks Venemaal Oudova maakonnas. Tema ettepanekul muudeti Jalgsema kool 1886.a. ministeeriumikooliks, mille juhatajaks kinnitati H.Rink ja õpetajaks Aleksander Tamm. 1888.a. lahkus A.Tamm. Tema järglasena töötas Jüri Saar. Tähelepanuväärne oli väikese kooli õpetajate kõrge kvalifikatsioon, alates T.Kusnetsovist oli enamik koolis töötanud meesõpetajatest tollaegse juhtiva pedagoogilise õppeasutuse Tartu Õpetajate Seminari lõpetanud. 1894.a. kinnitati uueks koolijuhatajaks Vilhelm Johanson (1875-1930), keda on peetud meie põlevkivi avastajaks
Tulevane admiral, Kaitseliidu looja, kirjanik, kaugesõidukapten, põllumees, laevandus- ja majandustegelane ning vabadusvõitleja Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas. Pärast Johani sündi kolis pere 1 kilomeeter eemal asunud Ansomardi tallu, kus J. Pitka elas oma lapse- ja noorukiea. 1881. aastal läks J. Pitka Seliküla vallakooli, mis üsna pea muudeti ministeeriumikooliks. 1885.aasta talvel õppis ta oma vanema venna Pearo juures Tallinnas, Aleksandri gümnaasiumis. Kui J. Pitka dai 16-aastaseks, sõitis ta Tallinna, kus üritas saada tööle mõnele laevale. Kuid see ei õnnestunud ja järgneval kahel aastal kordas ta mitmel korral oma üritust. See läks korda alles 1890. aastal St. Peterburgis , kui ta sai tööle aurikule ,,Jekaterina II''. Sõitnud aasta merd, asus J. Pitka 1891. aastal õppima Käsmu merekooli, kust
annaabi.ee 
