• Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu • Tõusis tüli emakeelse koolihariduse nõudmisest nendega, kes pooldasid venestamise sihil asutatavate ministeeriumikoolide loomist • Tõnisson sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid ohtu oma võimule eestlaste rahvustunde tõusu tõttu • Eesti keeles rääkimine muutus tavaliseks • Vaesematele kihtidele ei pööratud tähelepanu • Kujunes rahvusliku liikumise radikaalsem tiib Tallinna radikaalid • 1901 hakkas ilmuma päevaleht “Teataja”, asutaja Konstantin Päts (elas 1874-1956) • Esikohale seati majanduslik ja poliitiline võitlus
Kihelkonnakoolid 1885. aastal Liivimaa Ülem-maakooliamet sulges kihelkonnakoolid, muutis endised õpetajad köstriteks või nende abideks. Kihelkonnakoolid avati taas kuna tehti järelandmisi üleminek venekeelsele õpetusele pidi toimuma kolme aasta pärast. Seni jätkati vanaviisi. 1893. aastal õpetati uute programmide järgi. Põhiaineteks usuõpetus, aritmeetika, ajalugu, kirikulugu, vene ja eesti keel, geograafia ja laulmine. Kihelkonnakool kui teise astme rahvakool kaotas pärast ministeeriumikoolide loomist oma juhtiva asendi maaharitlaste ettevalmistamisel. Ministeeriumikoolid Tavaliselt olid koolid kaheklassilised, viieaastase õppeajaga ning ette nähtud mõlemast soost lastele. Ministeeriumikooli pidas üleval vald, õpetaja palga maksis riik. Ettenähtud aja jooksul lõpetasid kooli ainult kõige andekamad. Õppetöö kestis 15. septembrist 15. maini, koolis käidi umbes 180 päeva aastas. Tunnistused anti detsembris ja mais