2. See riietus mida sa kannad on eneseväljendus.Sest inimene kannab selliseid riideid milles ta end mugavalt tunneb ja mis läheb tema mõttemaailmaga kokku.Esimese asjana vaadatakse inimese juures riietust.Koolirõivastuse suhtes peaksid kehtima mingid piirangud.Riietus peaks olema viisakas ,ei tohiks olla liiga paljastav.Püksid peaksid olema jalas normaalsel kõrgusel mitte liiga all ja seelikud ei tohiks ollla väga lühikesed sest päris miniseelikuga ei ole viisaks kooli minna.Tüdrukud ei tohiks lihtsalt mingi võrgust särgiga kooli minna kus on kõik lihtsalt näha. 3. Eesti on kindlasti kallis riik.Arved on meeletult suured ja palk on väga väike.Enamus raha kulub arvete maksmiseks.Eriti raske on nendel peredel kus on palju lapsi arved tuleb ära maksta,toit on kallis ja laste peale kulub ka raha. Kui võrrelda Soomega tundub, et meil kõik odav sest soomes on asjad kallimad. Vahe on selles, et soomlased
1960. aastate keskel alustati Itaalias moeetendustega. Hinnad olidsuhteliselt odavad, kuna kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. (Cosgrave 2002) Aluspüksid muutusid väiksemaks. Lihtsate valgete asemel ilmusid nüüd värvikirevast ja mustriga nailonkangast püksikud. Bikiinide püksidmuutusid koguaeg väiksemaks. Sükkpükse valmistati alates 1960.aastast. Uued sukkpüksid ei saavutanud üleöö populaarsust ja paljud vaesed moeohvrid püüdsid kanda ka miniseelikuga sukki. (Mulvey &Richards 1998) 1960ndad mõjusid pöördeliselt modellide kehakujule. Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatu naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Modellide lapselikku süütust rõhutati saamatute, pea kummargil poosidega. (Mulvey &Richards 1998) 1.2. Soengud kuuekümnendatel
Suuremad kivid on laotud ümber laevakujuliselt. Need on tehtud võib-olla Gotlandi eeskujul. Lohukive on Eestis üle 1750. Kalmetest on leitud mitmeid pintsette ja habemenugasid. Sageli esinevad pintsetid koos habemenoaga. Tuula tutulus, oli mingi kummaline asi, mis pandi hauda kaasa. Tutulus oli tegelikult aga vööehe. Taanist leiti üks laip, millel oli seelik, mis koosles nööridest. Et seelik väga ei lendleks, oli pandud pronksrõngakesed seeliku alla otstesse. Tegemist oli miniseelikuga. Ainus Eeestist leitud pronksiaegne mõõk on Vajangu külast pärit. See mõõk seisis väga pikka aega Rakvere muuseumis. Ükski arheoloog ei teadnud sellest midagi. Üks talupoeg oli selle annetanud ja ütlenud, et see on vana pulmamõõk, tegelikult ei olnud. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstadti kultuuri alal. Lätis pole ühtki mõõka leitud, Leedus on paar, aga palju kehvemad kui Eesti omad. Rooma rauaaeg Rooma rauaaeg võeti kasutusele 19 saj Kesk-Euroopas
annaabi.ee 
