islami demokraatia juurde. Nad kujutasid endast ortodokseid muhameedlasi. Nad vastandasid endid nii Ali-le kui ka Mu'awiya-le. Shiiidid ja haridziidid võitlesid 658 aastal lahingus, kus haridziidid sõjaliselt purustati, kuid ei suudetud murda nende vaimu. Alles 3 aasta pärast suudeti nende mõju muuta vähetähtsaks. Ka Mu'awiya hävitas haridziite niipalju kui kätte sai. Siiski suutsid haridziidid olla ühes edukad, nad tapsid Ali. Ka õnnestus neil luua mitmeid miniriike nagu Omaan ja mõnel pool Ida- Aafrikas ning Sansibari saarel, kus nad valitsesid pikka aega. Sellega algas Omaijaad- i dünastia ja vanim eraldunud usuvool oli tekkinud. 8 KOKKUVÕTE Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt, mis õitses kuni 1600 aastani, jättes maha suuri jälgi ning mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt ja sõjaliselt. Seda usku hakkas leviatma Islami prohvet Muhamed, kes sündis 570a.
tagasitulemist varase islami demokraatia juurde. Nad kujutasid endast ortodokseid muhamedlasi. Nad vastandasid endid nii Alile kui ka Mu'awiyale. iiidid ja haridiidid vitlesid 658. aastal lahingus, kus haridiidid sjaliselt purustati, kuid ei suudetud murda nende vaimu. Alles 3 aasta prast suudeti nende mju muuta vhethtsaks. Ka Mu'awiya hvitas haridiite. Siiski suutsid haridiidid olla hes edukad: nad tapsid Ali. Neil nnestus luua mitmeid miniriike, nagu Omaan ja mned maad Ida-Aafrikas ning Sansibari saarel, kus nad valitsesid pikka aega. Sellega algas Umayyadi dnastia, vanim eraldunud usuvool oli tekkinud. Haridiidid nakatasid islami usu mitmete valusate mtetega, mis klvasid sinna vaid segadust. 3. Umayyadi dnastia Umayyadi dnastiaga lppes nnelik kaliifide ajastu, tidetud oli prohveti viimne tahe -laiendatud islami riiki. Uue dnastia esimeseks liikmeks oli Mu'awiya, kelle sugukonna nimi oli Umayyad
annaabi.ee 
