sest siin on suhteliselt kallis elada, Eesti on eneseteostuseks üsna väike riik ning teatud erialadel pole Eestis üldse tööalast väljundit. Rahvaarvu vähenemise üks põhjuseid on ka vähene sündivus. Noortel on probleem majanduslikult hakkama saada üksinda, rääkimata sellest, et veel peret luua. Turvatunne majandusliku hakkamasaamise ees puudub. Jah, on olemas vanemapalk, lastetoetus, töötuskindlustushüvitis ja minimumpalga määr. Kuid kõik need suurusjärgud on täpselt nii väiksed, et normaalselt talitleda pole võimalik. Suur ja valus küsimus Eestis on ka tööpuudus ning töö eest makstava tasu suurus. Inimesi koondatakse töökohtadelt ning seetõttu loodetakse välismaade, eeskätt Soome tööturgudele. Lähiriikides saab sama töö eest, mida Eestis teha, tavaliselt 2-3 korda kõrgemat palka. Niiviisi lähevad taaskord inimesed meie riigist välja. Sellega seoses tuleb
Enamus allikaid on pärit internetist. Töös on paremaks mõistmiseks näidatud 3 tabelit ja 2 graafikut. 1. Miinimumpalk maailmas Miinimumpalga seadus koostati Austraalias ja Uus-Meremaal, seaduse eesmärk oli tagada minimaalne elatustase lihttöölisele. Eelkõige on miinimumpalga seaduse eesmärk kaitsta töötajaid ekspluateerimise eest ning vähendada vaesust. Enamik majandusteadlasi aga usuvad, et miinimumpalga seadus põhjustab ka tarbetuid raskusi. Praktikas on sageli minimumpalga saajateks madala kvalifikatsiooniga töötajad. Tööandjad ei ole nõus maksma töötajale rohkem kui selle väärtuse ulatuses mida ta toodab. See tähendab, et madala kvalifikatsiooniga töötaja, kes toodab näiteks 4,00 $ väärtuses kaupa tunnis, siis on talle väga raske maksta 5,15 $ tunnis, mida seadus ette näeb. Mitu aastakümmet kestnud uuringud erinevates riikides on näidanud, et miinimumpalga õigus vähendab tööhõivet