Ta huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani- muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nimetama minimalismiks. (Minimalism on korduste muusika, muusikaline materjal on napp ja kordub pidevalt üliväikeste variatsioonidega, mõjudes kokkuvõttes staatiliselt, seisundina; teosed on heakõlalised, diatoonilised, kuid keeruka rütmikaga (sageli polürütmilised), välditakse dramatismi ja eesmärgile suunatud arengut.) Looming: Oma esimestes minimalistlikes teostes "It's Gonna Rain"(1965) ja "Come Out" (1966) kasutas Reich lindmuusikavõtteid. Ta kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks,
Täiendas end Californias Luciano Berio ja Darius Milhaud' juures. Huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani-muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nim minimalismiks. Minimalism on korduste muusika muusikaline materjal on napp ja kordub pidevalt üliväikeste variatsioonidega, mõjudes kokkuvõttes staatiliselt, seisundina; teosed on heakõlalised, diatoonilised, kuid keeruka rütmikaga (sageli polürütmilised), välditakse dramatismi ja eesmärgile suunatud arengut. Minimalismi sünniga seostuvad ka ameeriklased Terry Riley ja Philip Glass. Reichi esimesed teosed "It's Gonna Rain" (1965) ja "Come Out" (1966) on lindikompositsioonid, kus ta
Oluline oli ka, et välisdramaturgia kõrval eesti dramaturgiat lavastataks. Nende lavastustes on näha välisdramaturgia mõjutusi: Viidingul Jaapani teater, Pedajasel Iiri teater ja Petersonil Prantsuse teater. Juhav Viiding tegi lavastusi koos oma mõttekaaslastega, rühmatöö põhimõttel. Tema teater oli sõnakeskne, väliselt kasin ja talitsetud, hoolikalt viimistletud näitlejaplastikaga. Seda teatrilaadi on nimetatud klassikaliselt puhtaks minimalismiks ning selles on nähtud jaapani traditsioonilise teatri mõjutusi. Viidingu teater pöördus poliitikast ära ning tõstis esile vaimseid väärtusi. 1980. aastate teisel poolel keskendus ta absurdidraamale (Samuel Beckett jt). 15. Mikk Mikiveri "mõtteteater" 1960. aastail. Võrrelge seda Tartu teatrimurranguga. Selle aja (mõtteteatri) ,,Antigone" ja ,,Libahunt" olid väga tugevalt keskendunud mingi teatud idee väljendamisele