Eesti punane raamat ehk punane nimistik on Eesti riigi territooriumil leiduvate looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu Eesti territooriumil olevate liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele. Eesti punase nimistiku eesmärk on sama mis ülemaailmse punasel nimistikulgi, st et tuleb jälgida ja hinnata kõiki liike, nende seisundit kõikides tasandites ning pöörata tähelepanu liikide mitmekesisuste vähenemise ohule, üles kutsuda võimalikke ohte minimaliseerima ja alusteaduste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ning korraldamiseks. Esimene Eesti punane raamat Selle koostamist alustati Eesti Teaduste Akadeemias aastal 1975 Eerik Kumari eestvedamisel. Raamat valmis aastaks 1979 neljas eksemplaris, see oli teaduslik käsikirjaline variant. Autoriteks olid peamiselt Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadlased, see sisaldas 259 liigi andmeid. Aastal 1982 ilmus kõvaköiteline raamat, mille koostaja oli Eerik Kumari. Foto: http://www
nende tööd. Nad sooviksid rohkem õpetusi ja juhendamist, kuidas lahendada töös tekkivaid probleeme. Juhid kui liidrid peaksid inimesi juhtima läbi eeskuju ning suunamise. Selleks aga peaks töötajatel olema väga selge, mida neilt oodatakse ning kuidas nad peaksid teatud olukordades käituma ning probleeme lahendama. Ettevõtte juhtidel tuleks kõigepealt määratleda probleemide tekkepõhjused ja seejärel need likvideerima või minimaliseerima. Ainult tagajärgedega tegelemine ei kõrvalda probleemi, vaid tekitab neid juurde. On loogiline, et kõiki probleeme ei jõua ega ka pea juhid lahendama. Tööalaste probleemide lahendamine peaks kuuluma kõige madalama astmega töötajale, kellel on selleks piisav pädevus ja kogemus. Selleks tuleks aga eelnevalt juhtkonnal kindlaks määratleda, kuidas toimida probleemide esinemisel ning kelle poole peaksid töötajad pöörduma teatud olukorras. 2.3
annaabi.ee 
