Sõja ajal mängisid tähtsat rolli sõjalised uuendused. Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat. Väed teadsid alati kus on vaenlane ja kus on nemad, seetõttu oli võimalik lahingud manööverdades võita. Oluline koht oli ka täpsusrelvadel nagu näiteks AGM-130 raketil. Selline tehnika võimaldas põhjustada suuri kahjustusi sõjaobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Lahesõda polnud edukas, kuna pärast sõda olid paljud sõjaväelased üle elanud ränki vaevusi või surnud. Üks suuremaid süüdlasti arvatakse olevat uraani kasutamine. Uraan muutis laskemoona tugevust märgatavalt suuremaks, paraku tõi see endaga aga kaasa paljude inimeste hukkumise. Sõja käigus kaotas USA 291 inimest, Iraak aga 35 000. Sõda oleks saanud ära hoida pidevate läbirääkimistega. Samuti kui poleks olnud kahe
koalitsiooni väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat, ehk siis ei olnud vaja loota enam teedele, vaid koostööle õhuluurega. Nõnda teadsid nad alati kus on vaenlane ja kus on nemad. Sellise uuenduse kaasabil võitsid nad lahingud pigem manööverdades kui võideldes. Tähtsat rolli mängisid täpsusrelvad nagu näiteks AGM-130 rakett. Sellised uuendused võimaldasid põhjustada suuri kahjustusi sõjaväeobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Selliseid juhitavaid rakette kasutati üha laialdasemalt ja need moodustasid umbes 7,4% kõikidest rakettidest, mis tulistati Iraagi militaarobjektide pihta. Lahendus Kolmkümmend üheksa päeva kestsid õhurünnakud iraaklaste positsioonidele. Sellele järgnes neli päeva kestnud maavägede tegevus, mis lõppes Kuveidis olevate Iraagi vägede täieliku purustamise ja okupeeritud riigi vabastamisega
annaabi.ee 
