materjale võis rentnik müüa vaid mõisniku nõusolekul. Talumaad võis anda teo-, raha- või naturaalrendile või müüa. · Talupoeg võis osta ka mõisamaad, kui mitte tervet mõisat, samuti mitte rentida seda. · Määrati kindlaks ka talude minimaalsed ja maksimaalsed suurused. · Taluomanik võis maad müüa või rentida, kuid ta ei tohtinud talu jagada vähemaks minimaalsuurusest. · Talu maade müügil oli mõisnikul ostueesõigus. 8. 1849.- 1856.a talurahvaseadused tõid kaasa maasuhete muutumise, aga milliseid maakorraldustöid tuli seoses sellega teha? · Mõisaomanikud koostasid talumaade kaardi · talude kruntimine, mis eeldas talumaade detailset mõõtmist koos maa hindamisega. Kruntimiseks nimetatakse sellist maakorraldust, kus seni ribade ja lappidena eri taludele kuulunud küla maad jagatakse ümber suurteks terviklikeks kruntideks
ega vahekorda. Ka talu saaduse- heina, õlgi, sõnnikut, metsa, kive ja muid talus leiduvaid kaevandatavaid materjale võis rentnik müüa vaid mõisniku nõusolekul. Talumaad võis anda teo-, raha- või naturaalrendile või müüa. Talupoeg võis osta ka mõisamaad, kui mitte tervet mõisat, samuti mitte rentida seda. Määrati kindlaks ka talude minimaalsed ja maksimaalsed suurused. Taluomanik võis maad müüa või rentida, kuid ta ei tohtinud talu jagada vähemaks minimaalsuurusest. Talu maade müügil oli mõisnikul ostueesõigus. Talude kruntimine. Põllumajanduse areng, samtui talude müük nõudsid vana maakasutusviisi likvideerimist. Seetõttu nähti Eestimaal ette ka talude kruntimine, mis eeldas talumaade detailset mõõtmist koos maa hindamisega. Kruntimiseks nimetatakse sellist maakorraldust, kus seni ribade ja lappidena eri taludele kuulunud küla maad jagatakse ümber suurteks terviklikeks kruntideks. Küla maade kruntimisel tuli arvestada
annaabi.ee 
