Ei ole ka nimetatud õigust eluasemele. Seda ei ole nimetatud ka Eesti liitumisel Euroopa Sotsiaalhartaga(R.Maruste). Inimväärse elu eelduseks on eelkõige eluaseme vajadus. See on riigi asi, et ükski kodanik ei satuks temast olenemata teistest halvematesse tingimustesse. Meil kehtiv hoolekandeseadus ei võimalda ühegi isiku püsivat elamistingimuste ja elukvaliteedi säilitamist. Kuna eluruumita isikuid on tunduvalt rohkem, kui kohti varjupaikades, siis saab ainult väike hulk neist minimaalsetki sotsiaalabi. AUTORI JÄRELDUSED MIDA SAAKS JUBA PRAEGU TEHA KODUTUTE OLUKORRA LEEVENDAMISEKS Tartu linna kodutute uuringu tulemuste põhjal tegid autorid järgmised ettepanekud ,mis peaks olema rakendatavad tulemuslikult ka mujal piirkondades Eestis.Kodutute probleeme ei ole võimalik lahendada korraga ja kiiresti.See protsess on aeganõudev. - Kas Põhiseaduses kirjas olev õigus riigi abile puuduse korral kehtib või mitte?Kui seda
justiitssüsteemile tugineva lähenemise vahekorra üle kriminaalsele käitumisele reageerimisel. Meditsiinilise mudeli korral läheks kogu menetlus teatavatel juhtudel kriminaalmenetlusest üle tsiviilmenetluseks ja karistusjärgset kinnipidamist hakkaksid teostama hoopis asjakohased meditsiiniasutused. Probleem on aga selles, et Eestis puuduvad niisuguseks praktikaks vajalikud traditsioonid ja metoodikad täielikult, sest sellele valdkonnale pole siiani pühendatud minimaalsetki tähelepanu. Siin ootavad meid ees suured probleemid. Näiteks on teaduskirjanduses välja toodud fakt, et enamikku seksuaalkurjategijaid ei saa erinevalt laialt levinud arvamusest pidada vaimselt ebanormaalseteks. Üldkasutatavaks muutunud nimetus ,,pedofiil" justkui viitaks selliste indiviidide psüühilisele ebanormaalsusele, kuid psühhiaatrilises mõttes kannatab seksuaalse sättumuse häire all ainult osa kõigist laste vastu kuritegusid toimepannud seksuaalkurjategijatest.*61
annaabi.ee 
