Unifitseerivate dokumentide peamiseks vormiks on määrus. 2) harmoniseerimine (harmonization) siin EL-i seadusandlusega ühtlustatakse siseriiklikku seadusandlust viimast sealjuures asendamata. Harmoniseerivate dokumentide peamiseks vormiks on direktiiv. Seadusandluse harmoniseerimine võib olla täielik või minimaalne. Täielikku harmoniseerimist kasutatakse tavaliselt siseturu regulatsiooni dokumentides. Minimaalharmoniseerimist kasutatakse nn sotsiaalse dumpingu takistamiseks (eriti konkurentsitingimuste moondumise takistamiseks) tagamaks kõigile võrdse minimaalkaitse. Minimaalharmoniseerimist kasutatakse ohtralt ka keskkonnakaitse vallas, tarbijakaitses, tööõiguses ja soolise võrdõiguslikkuse regulatsioonides. 3) koordineerimine (co-ordination) siin on kõne all õigusaktid, milledega koordineeritakse (kooskõlastatakse) EL-i riikide
1) unifitseerivaks - (primaarõigus + peam. määrused) unifitseeriv seadusandlus asendab asjaomases küsimuses (näiteks agraar- ja konkurentsipoliitika) täielikult siseriiklikku seadusandlust; 2) harmoniseerivaks - (peam. direktiivid nt 94/80/EÜ; 96/30 EÜ) sel puhul ühtlustatakse siseriiklikud seadused EÜ seadustega selliselt, et esimest teisega ei asendata. Õigusaktina kasutatakse siin enamasti direktiivi. Eristatakse täielikku harmoniseerimist ja minimaalharmoniseerimist. Totaalharmoniseerimine seondub üldiselt siseturuvabaduste teostamiseeldustega. Näiteks direktiivid, milles sätestatud nõudmistele vastavad kaubad ja teenused peab turule lubama kõikides liikmesriikides. Minimaalharmoniseerimise all mõeldakse ühtlustatud minimaalnõudmisi, takistamaks sotsiaalset dumpingut, hõlbustamaks ühisturgude tegevust või tagamaks võrdset minimaalkaitset eri liikmesriikides. Seega on tegemist konkurentsitingimuste
annaabi.ee 
