vierma `veerima'), mi-/me-lõpuline mitm os (rätikumi `rätikuid'), n-tunnus nud-kesksõnas (oln `olnud'). Kihnu - Vokaalharmoonia (lepüb `lepib', sõlõd `sõled', külä `küla'), tagavokaalsetes sõnades esisilbi i > jõ (tjõna `tina', sjõluma `siluma'), ä > ja (kjagu `kägu'), pikkade vokaalide diftongistumine (mua `maa'), ü-lõpulised diftongid (käümä `käima'), nn hilisdiftongid (tuät `taat'), s-tunnus eitava kõne minevikuvormides (ei peksetäs `ei pekstud', ei visäs `ei visanud'), lõputa da-tegevusnimi (harjuta `harjutada', riöki `röökida'), des-vormi tunnus -s (harjutas `harjutades', riäkis `rääkides'). Läänemurre Läänemurre on väga hajuva tuumaga murre. Väga vähesed läänemurde jooned on ainult sellele murdele omased. Tavalisem on, et need on laiemalt lääne-eestilised jooned, millele läänemurdes võib liituda mõni omapärane nüanss. Lisaks on läänemurdes vähe kogu
n-tunnus nud-kesksõnas (oln ‘olnud’). Sisemine liigendus: Kihnu Vokaalharmoonia (lepüb ‘lepib’, sõlõd ‘sõled’, külä ‘küla’), tagavokaalsetes sõnades esisilbi i > jõ (tjõna ‘tina’, sjõluma ‘siluma’), ä > ja (kjagu ‘kägu’), pikkade vokaalide diftongistumine (mua ‘maa’), ü-lõpulised diftongid (käümä ‘käima’), nn hilisdiftongid (tuät ‘taat’), s-tunnus eitava kõne minevikuvormides (ei peksetäs ‘ei pekstud’, ei visäs ‘ei visanud’), lõputa da-tegevusnimi (harjuta ‘harjutada’, riöki ‘röökida’), des-vormi tunnus -s (harjutas ‘harjutades’, riäkis ‘rääkides’). Läänemurre 9
annaabi.ee 
